Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis haigusi saab ravida kohaliku mudaga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mudaravi kõigile ühtmoodi ei sobi. | FOTO: Panthermedia/ Wavebreakmedia ltd

Ravimuda aitab tõhusalt eelkõige luu-, liiges- ja lihashädade korral, kuid sobib hästi ka liigeste kulumishaiguste ennetuseks. Mähiseid ja vanne tehes on tähtis ka temperatuur, eriti peavad seda tähele panema südamehaiged, kes ei talu soojastressi.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži mudauuringute arst Viiu Tuulik, millal jõuti mudaga ravimiseni?

Selle ravimeetodi algul kogemuslik, hiljem ka teaduslikult põhjendatud kasutamine ulatub kaugesse minevikku. Eestis võeti esimesed mudaravilad kasutusele 19. sajandi alguses Haapsalus ja Kuressaares.

Kuidas avastati, et muda ravib?

Muda on kasutatud raviks mitmetes kultuurides. Haigestunud kehaosad kaeti sooja mudaga või lihtsalt asetati käed ja jalad mudasse, millele järgnes päikesekõrvetus. Muda on raviotstarbel kasutanud egiptlased, kreeklased, roomlased, krimmitatarlased, kaukaaslased. Eesti läänerannikul leiduvat meremuda kasutati mitmeti: haigestunud jäsemed asetati päikese käes soojenenud meremudasse või soojendati muda saunas.

Esimene mudaraviasutus rajati 19. sajandi algul Haapsallu, täpsemalt aastal 1825. Hiljem uurisid Haapsalu meremuda raviomadusi Tartu Ülikooli juures professor Karl Schlossmann ja professor Voldemar Vadi. Dr Karl Schlossmanni töö on siiani mudauurijate seas väga hinnatud. Professor Karl Schlossmanni raamat on sedavõrd põhjalik uurimus, et Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse mudaravi tänapäevaseid kasutusvõimalusi tutvustama kutsutud Hispaania teadlane Jose Maria Carbajo küsis loengu lõpus huumoriga: miks te mind rääkima kutsusite, teil on ju Schlossmanni raamat.

Milline muda raviks kõlbab?

Raviks sobib muda, mis on rikas orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete, humiinainete ja rasvataoliste ühendite poolest. Samas peab olema testitud, et ravimudas ei oleks organismile sobimatuid ained üle piirnormide. Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) mudalaboris on uuritud Eesti mudamaardlate muda aastatel 2013–2014. Viiest maardlast võeti 145 proovi. Loomulikult oli nendes proovides orgaanilise ja anorgaanilise aine sisalduse vahekorra erinevusi, kuid üheski maardlas ei olnud raskmetallide kogus ülemäärane.

Kuidas muda raviks kasutada?

Muda võib kasutada raviks nii mähisena kui ka vannina. Üksiku liigese raviks sobib hästi mudamähis, üldtoime saamiseks kogu keha mudamähis või siis mudavann. Vanni tegemisel on kasutusel erinevad meetodid – järvemuda võib segada ka mineraalveega. Sellist mudaravi viljeleb edukalt just Värska sanatoorium ja lisab kohalikule järvemudale hea ravitoimega mineraalaineid.

Mähise ja vanni korral on oluline ka temperatuur – sooja muda toime on võimsam, kuid selle kasutamisel peab olema kindel, et patsiendi vereringe sellele ikka vastu peab. Reeglina peaks mudaravi võtma kuurina.

Kui tähtis on mudaravi temperatuur?

Soojuse toime organismile on väga arvestatav. TERE kompetentsikeskuses tehtud kliinilistes uuringutes mõõdeti laserdoppleriga sooja mudaprotseduuri toimet patsientidel, kel oli tööst tulenenud lihaste ülepinge, mis teatavasti halvendab verevarustust ja viib aegamisi lihasevalude ja jäikuseni.

Uuringus mõõdeti ülajäsemete vereringet enne ja pärast mudaravikuuri ning selgus, et muda toimib just neil, kel on käte verevarustus suhteliselt halb. Pärast üheksat mudaravi tõusis see uuringus osalenud inimestel lausa üle 20 protsendi.

Samas on mudal ka keemiline toime ning kui südamehaige ei talu soojastressi, siis saab ja võib muda kasutada ka jahedana, eeldades ainult keemilist toimet.

Muda komponendid imenduvad organismi naha kaudu ja soojus vaid suurendab muda toimet. Iluraviski võib muda maskina nii jahedalt kui ka leigelt kasutada.

Kas mudaraviks tuleb oodata haigestumist? Kuidas mõjub muda tervele inimesele?

Muda võivad kasutada ka kõik end tervena tundvad inimesed. Muda on biomodulaator – ehk siis normaliseerib keha funktsioone, nii närvisüsteemi kui ka ainevahetust. Sooja muda toimel paraneb verevarustus ja organism saab jõudu, et end taastada. Muda sobib hästi ka ülekoormussündroomi ja liigeste kulumishaiguse ennetuseks. Uuringud on näidanud positiivset mõju just liigesekõhrede ainevahetusele. Seega töö või spordiga ülekoormatud liigesed saavad sooja muda abil taastuda.

Milliseid haigusi saab mudaga ravida?

Muda aitab hästi eelkõige luu-, liiges- ja lihashädade, aga ka mõne naha- ja ainevahetushaiguse, samuti teatud närvisüsteemikahjustuse korral.

Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse teadlase Monika Übneri tehtud artroosihaigete uuringus hinnati Eesti kuurortravipakettide ravitulemusi kuuepäevase ravi korral. Euroopa Liidu projektidest finantseeritud uuringus võrdles teadlane erinevate mudade ja mudaprotseduuride mõju valule ja põlveliigese liikumisvõimele kuni kuus kuud pärast ravi. Uuringus osales neli ravispaad: Värska sanatoorium, Haapsalu spaahotell Laine ja Fra Mare Thalasso spaa ning Pärnu sanatoorium Tervis. Haapsalu, Ermistu ja Värska muda uurimine oli suur töö, tahtsime leida võimalusi, kuidas muuta kuuepäevane mudaravipakett efektiivsemaks. Seega põlve osteoartroosivaevuste leevendamiseks sobivad kõik Eesti mudaravipaketid ja eelistust ei ole.

Nahahaiguste korral on mudaravil kooriv ja toitev toime.

Tagasi üles