Igal viiendal 40aastasel inimesel on risk südamepuudulikkusesse haigestuda (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kroonilise südamepuudulikkuse all kannatab Eestis ligikaudu 40 000 – 45 000 patsienti.
Kroonilise südamepuudulikkuse all kannatab Eestis ligikaudu 40 000 – 45 000 patsienti. Foto: shutterstock.com

Kroonilise südamepuudulikkuse all kannatab Eestis ligikaudu 40 000–45 000 patsienti, haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning risk haigestuda on igal viiendal üle 40aastasel inimesel. Iga kümnes üle 60aastane mees põeb südamepuudulikkust.

Kardioloogiprofessor Margus Viigimaa, mis on südamepuudulikkus?

Südamepuudulikkus tähendab südame võimetust tagada organismile vajalikku vere ringvoolu, mis väljendub organismi koormustaluvuse languses. Väheneb südame minutis väljutatava vere hulk (südame minutimaht), mistõttu halveneb verevarustus kõigis elundites.

Krooniline südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mõne teise tõve tagajärg.

Kuidas see tekib?

Krooniline südamepuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid alati mõne teise tõve tagajärg. Põhjuseks võivad olla kõik südamehaigused, neist sagedamini isheemiatõbi (eriti infarktijärgselt), klapirikked, südamelihase haigused, kõrgvererõhktõbi.

Keda see haigus ennekõike ohustab?

Kroonilise südamepuudulikkuse all kannatab ligikaudu kolm protsenti Eesti elanikkonnast, mis tähendab 40 000 – 45 000 patsienti. Haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning igal viiendal üle 40aastasel on risk südamepuudulikkuse väljakujunemiseks ning rohkem kui kümme protsenti üle 60aastastest meestest põeb juba seda haigust.

Südame isheemiatõve ennetamiseks on eagrupid, kus ennetuse efektiivsus on kõige suurem: need on 30–50aastased mehed ning 40–60aastased naised. Vastuvõtule on tulnud ka nooremaid. Näiteks on käinud teismelisi, kelle peres on olnud infarkti, kuid sellised juhud on pigem erand. Samuti sobib südamepuudulikkusest rääkida näiteks 65aastasega, kel parasjagu muresid ei ole, kuid kes tahaks kauem terve südamega elada.

Varem peaksid kardioloogi poole pöörduma need, kel on perekondlik risk – kui peres on noores eas olnud infarkte või ajuinsulte ning kui pereliikmeil on olnud suur vere kolesteroolisisaldus. Nendel puhkudel tekib küsimus, millal raviga alustada, sest kipume ikka hiljaks jääma. Kui kolesteroolisisaldus on ülisuur ning peres on olnud infarkte, siis peaksime ravi alustama juba noorelt. Ravi edasi lükates ja vaid elustiili muutes tekib kuhugi siiski piir.

Margus Viigimaa
Margus Viigimaa Foto: Toomas Tatar

Kardioloogi vastuvõtule võiksid tulla needki, kellele pole kolesterooliravimid efektiivsena mõjunud või kui neid võttes esineb kõrvaltoimeid. Sellisel juhul on sobiva ravi leidmine pikk protsess. Mõnel patsiendil annab hea efekti ravim, mis takistab kolesterooli imendumist seedetraktis, kuid teisele ei mõju see üldse. Mõnel annab häid tulemusi dieet, teisel vähem. Õige ravi leidmine vajab arsti teadmisi ja kontakti patsiendiga, et haige silmapiirilt ei kaoks.

Püüan oma vastuvõtul alati patsiendiga palju rääkida. Paljud on mures oma kolesterooli või mõne üksiku riskiteguri pärast, kuid tähtis on üles leida ka need, kes ise oma terviseriske ei teadvusta.

Tegelen ka vererõhuhaigetega, kelle ravi ei ole andnud soovitud tulemust või kellel on raviga seoses tekkinud probleeme. Vererõhuravis on kasutusel kümmekond ravimiklassi – nende kombineerimine nõuab kannatlikkust ning patsiendiga tegelemine vajab rohkem aega.

Millised haigused põhjustavad südamepuudulikkust?

Aeglase kuluga südamepuudulikkus tekib sageli hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve ja diabeedi ehk suhkurtõve taustal. Hüpertensioon tõstab riski 2–3 korda ja diabeet isegi 2–5 korda. Sageli eelneb südamepuudulikkuse tekkele südame isheemiatõbi koos selle tüsistustega, nagu südamelihase infarkt. Südamepuudulikkust süvendavad kopsuhaigused, neeruhaigused, kasvajad, traumad ja kiiritus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles