Kõrge vererõhk võib süvendada neeruhaigust

, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste õppetooli dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai Rosenberg.
Mai Rosenberg. Foto: Erakogu
Sel neljapäeval, 12. märtsil on rahvusvaheline neerupäev, mille peamiseks teemaks on kõrge vererõhu mõju neeruhaiguste süvenemisele.

Kuuludes südame- ja veresoonkonna süsteemi, mängivad neeruhaiguste süvenemisel rolli samad riskitegurid nagu südame- ja veresoonkonnahaiguste korral: kõrge vererõhk, ülekaalulisus ja suitsetamine. Kõrge vererõhk võib põhjustada iseseisvalt neerukahjustust, kuid see võib olla ka varjatud neeruhaiguse üheks sümptomiks.

Kroonilise neeruhaiguse tekkemehhanismide uuringutes on juba aastakümneid pööratud suurt tähelepanu haiguse varajasele avastamisele ja on leitud, et enne tõsiseid neeruhaigusele viitavaid kliinilisi sümptome tekib uriini väikeses hulgas valku. Selline vähene valgueritus on eriti iseloomulik diabeetilisele neerukahjustusele ja kõrgvererõhktõvele.

Igapäevases kliinilises praktikas ei ole uriini analüüsi tegemine skriiningute kujul kahjuks veel kasutusel. Seetõttu satub igal aastal arsti juurde suur hulk haigeid, kellel on krooniline neeruhaigus jäänud märkamata. Neeruhaigus kulgeb sageli sümptomiteta ja kaugele arenedes on vaja alustada koguni neeruasendusravi.

Sellise tendentsi jätkudes halveneb haigete elukvaliteet ning tõusevad tohutult ravikulud. Neeruasendusravi haigete arv ja kulude kasv on aasta-aastalt suurenenud.

Et neeruhaigete arvu ja ravikulude kasvule piir panna, on nefroloogid kogu maailmas hakanud tegema üha rohkem selgitustööd. Olulised on regulaarne kehaline aktiivsus, suitsetamisest  loobumine, liigse kehakaalu vähendamine ja valguvaene dieet – kõik see aeglustab kroonilise neeruhaiguse süvenemist.

Arstidel on patsiendi uriinipatoloogia puhul oluline täpsustada, millise neeruhaigusega on tegemist ja milline on neerufunktsioon ning järgida ravis nefroloogi nõuandeid.

Lisaks peab valgu sisalduse määramisest uriinis olema rutiinne tegevus diabeedihaigete ja kõrge vererõhuga haigete puhul ning loodetavasti saab see tulevikus obligatoorseks ja kättesaadavaks ka teistele riskikontingendi inimestele: kellel on perekonnas olnud südame- ja veresoonkonna haigusi, kes on üle 50. aasta vanad, kes suitsetavad või kes on ülekaalulised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles