K, 7.12.2022

Usalduskriis hoiulaenuühistute suhtes ja kollane põrakas kapi otsas

Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ novembrikuu number
60+
Usalduskriis hoiulaenuühistute suhtes ja kollane põrakas kapi otsas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mai Mikiver on olnud ka telemaja administraator ehk see, kes sisenejale esimesena vastu vaatab. „Mulle seal aga meeldis, sai tuttavatega telemaja seest ja väljast juttu ajada,” ütleb ta ise. Endised töötajad saavad ikka telemajas kokku. Pildil on vasakult Ingrid Kivirähk, Mai Mikiver ja taga Tea-Mai Küla.
Mai Mikiver on olnud ka telemaja administraator ehk see, kes sisenejale esimesena vastu vaatab. „Mulle seal aga meeldis, sai tuttavatega telemaja seest ja väljast juttu ajada,” ütleb ta ise. Endised töötajad saavad ikka telemajas kokku. Pildil on vasakult Ingrid Kivirähk, Mai Mikiver ja taga Tea-Mai Küla. Foto: Liis Treimann

Eesti teatrilegendi Mikk Mikiveri ja näiteja Tõnu Mikiveri õde Mai Mikiver töötab telemaja kulisside taga, aga teda teavad väga paljud. 89aastane võrratu suhtleja ja elurõõmus naine on kindel, et kuulumine tuntud Mikiveride suguvõssa on mõneti tema saatust mõjutanud.

„Aga kui vahel öeldakse, et Mai on Miku õde, siis olen ikka vastanud, et Mikk on Mai vend,” räägib ta. 89aastane Mai Mikiver keerab senini oma rohelise Vokswageni Polo rooli.

„Kooliajal võitis mu pinginaabri vanaisa loteriiga auto. Samuti mu õemehe vanavanemad. Tekkis minulgi soov 1960ndatel autojuhiluba ära teha, juhuks kui ma loteriil võidan. Muidugi ei võitnud. Aga siis sain Reklaamfilmi kaudu autoostuloa, võtsin laenu ja istusingi Žiguli rooli. Autosid on mul viis olnud. Varem ikka ütlesin, et mõlemad – juht ja auto – ei tohi vanad olla. Mu praeguse salatirohelise Volkswagen Polo puhul see nii enam pole. Tunnen end roolis endiselt mõnusalt, aga pean reeglitest kinni. Viimane kiiruseületamine jääb paari aasta taha Murastesse Harjumaal, kui Karemäe Ruthiga end autos jutustama unustasin,“ avaldab ta ajakirja 60+ novembrikuu värskes numbris.

Meie rahva traditsioonide ja toidukultuuri kujunemises on rukkil sajandeid olnud tähtis roll. Kuigi kaasajal kasvatatakse rukist kahjuks aina vähem ja maailma teraviljasaagist moodustab see ainult 1,5 protsenti, on eestlased jätkuvalt rukkiusku. Suurema osa Eestis tarbitavast rukkist kultiveerime siinsetel põldudel ise ja aretame uusi sorte. Kohalike rukkitraditsioonide säilitamise ja hoidmise eesmärgil tegutseb Eesti Rukki Selts, mis annab välja Rukkiräägu kultuuripreemiat, korraldab rukkipäevi ja valib rukkikuningat. Kõige tähtsam on aga see, et rukkileib on ikka meie igapäevasel toidulaual aukohal. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustab ajakirja 60+ novembrinumbris külma trotsiva kõrrelise ehk meie rukkikasvatuse loo.

Kui olete õlle- või veinilembusest hoolimata terve maksaga kuldse keskeani elanud, võite mõttes endal kätt suruda.

Maks on inimese suurim siseorgan, kaalub umbes 1,4 kilo ja on poole jalgpalli suurune. Maks on inimese elutähtis organ, mis juhib inimkehas ligi 500 erinevat funktsiooni, sealhulgas puhastab organismi erinevatest mürkidest ja jääkainetest. Kui olete õlle- või veinilembusest hoolimata terve maksaga kuldse keskeani elanud, võite mõttes endal kätt suruda – kuulute selle õnneliku protsendi hulka, keda maksahaigused ei ohusta. Kuid oma maksa tervise eest tasuks siiski hoolt kanda, sest maksavähki haigestumise risk vanuse kasvades suureneb. Kuidas maks oma ülekoormatusest teada annab? Millist rolli mängib maksa tervises alkoholi liigtarvitamise ja suitsetamise kõrval ülekaal ja vale söömine, kommenteerib 60+ novembrikuu ajakirja külgedel Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopiaosakonna ülemarst ja gastroenteroloog Külliki Suurmaa.

Eesti Arengu Hoiulaenu Ühingus hoiustanud inimesed kaotavad suure tõenäosusega kõik oma säästud. Äriregistri andmeil on Eestis kokku 25 tegutsevat hoiu-laenuühistut. Paraku kuulub HLÜ Liitu neist vaid seitse: Leie, Kambja, Kehtna, Põlvamaa, Saaremaa, Maaelu Edendamise ning Tartu HLÜ-d. Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab viie HLÜ hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ liikmete omad. See tähendab, et pankroti korral on nende ühistute liikmete hoiused tagatud kokku kuni 20 000 euro ulatuses. Mida tuleks inimestel, kel oma säästud paigutatud hoiu-laenuühistutesse, praeguses olukorras ette võtta? Kuidas üldse valida usaldusväärset HLÜ-d? Missugust taustainfot teha ja millest alustada? Kommenteerivad AS Baltic Shared Services juhatuse liige Andrus Ristkok. 2010. aastal asutatud majandusühing AS Baltic Shared Services töötas välja hoiu-laenuühistutele integreeritud tarkvara, mis haldab kliendibaasi, laene, hoiuseid ning võimaldab ühistutel teha makseid läbi interneti ja mobiilipanga akna. 60+ novembrinumbris saavad sõna ka Põlvamaa Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Helle Virt-Lenk, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Maria Peldes ja Kodumaa Kapitali HLÜ juhatuse liige Tõnis Kõiv.

Novembrikuus jätkab 60+ ringreisi Taebla kandis, kus on kuldne kodukotus ja metsad, kus vahva liikuda. Mida erilist on kunstnik Ants Laikmaa Majamuuseumis, mida veel uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ novembrinumbrist.

Aastate lisandumine teeb lihaskonnas korrektiive, paraku mitte paremas suunas. Lihasrakkude arv väheneb, rasvkoe oma suureneb. Kaasub kehalise jõudluse vähenemine, liigutuste täpsuse alanemine. Raskem on tasakaalu pidada. Jõudu vajavad tegemised – poekoti tassimine, lehtede riisumine, jalgrattasõit ja paljud muud – ei taha enam õnnestuda. Psühholoog ja tervisevõimlemise treener Reet Pool annab 60+ novembrikuu ajakirja veergudel nõu, kuidas lapselapsega treenida ja jagab harjutusi, mis teeb treeningu lõbusaks.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer tutvustavad 60+ lugejale maailma igast regioonist mitme riigi toitumisjuhiseid ja kirjutavad, et jõukusest või vaesusest hoolimata rõhutavad Aasia ja Okeaania riigid segatoidu tähtsust.

Ajakirja 60+ novembrinumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu B2-vitamiinist.

Lapsepõlvest on meeles, kuidas vanaema maja magamistoa kapi pealt vaatasid vastu kollased kõrvitsapõrakad. Ikka on tehtud marineeritud kõrvitsaid, ka kõrvitsapannkooke, aga mida veel kõrvitsast teha saab. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor jagab novembrinumbris põnevaid retsepte.

Novembrinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Hendrik Randveer, milliseid abivahendeid apteegist soodustusega osta saab.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.

Tagasi üles