Jõulupühad ilma ahjupraeta? Mis te nüüd!
10. detsember 2021, 08:09
Kuigi teame, et piduroad on tavaliselt küllaltki rammusad, lööme jõulupühade aegu sellele tihti käega, sest jõulud on ikkagi vaid kord aastas.
Perenaistel on tuhat võimalikku piduroa kandidaati meeles mõlkumas ja suur küsimus on, millised neist sel aastal maitsemeeli hellitama võtta, millised tulevasteks pühadeks jätta.
Kuigi kõige pidulikum õhtu ja pidusöök on vaid jõululaupäeval, on jõulupühad õnneks pikemad ja pakuvad võimalust rõõmustada ennast, oma peret ja kalleid külalisi mitmete pidulike lõuna- ja õhtueinetega. Juba mõne päeva pärast on järgnemas vana aasta ärasaatmine ja uue vastuvõtmine, mida samuti traditsiooniliselt pidulaua taga teeme. Millised road siis sel aastal pühadelauale troonima valida?
Traditsioonid on au sees
Eesti pere jõululaual on väga sageli traditsioonilised jõulutoidud, enamik neist juba rohkem kui sajand. Ikka seapraad, hapukapsas, verivorstid, sült, nende kõrvale ahjukartulid, kõrvitsasalat ja pohlamoos. Muidugi saab ka neid traditsioonilisi jõulutoite ise valmistada või osta kümneid eri variante, kuid nende olemus on siiski suures osas muutumatuks jäänud.
Kuigi taimse toidu söömine on viimasel ajal kõvasti populaarsust kogunud ja paljude toidulaual liha aina tagasihoidlikumale positsioonile tõrjutud, ei kujuta enamik meist jõulupühi siiski ilma korraliku jõulupraeta ette.
Tavapärase seaprae asemel
Kui pere pole just põhimõtteliselt otsustanud igal aastal täpselt sama retsepti järgi tehtud jõulupraadi nautida, otsitakse uusi ideesid. Meie seni veel lemmiku – seaprae põnevamaid retsepte või siis uuritakse teistest lihadest, näiteks lamba-, vasika-, veise- või küülikulihast praeretsepte. Aga miks mitte teha nende jõulupühade aegu mõni pidutoit hoopis linnulihast, näiteks valida mõni kana-, pardi-, hane- või kalkunipraadide hulgast.
Muidugi on võimalus valmistada selleaastane piduroog ka kalast. Võib-olla ongi just sellel muidu paljudele keerulisel ja pingelisel aastal õige aeg pühadelauale uute pidulike praadidega veidi põnevust ja toidunaudinguid tuua.
Ahjuprae tegemine käib ikka nii
Ahjupraade valmistatakse tavaliselt veise-, vasika-, sea-, lamba-, ulukilihast, aga ka lindudest. Klassikaline ahjupraad küpsetatakse tavaliselt sea tagaosa tükkidest. Maitsva ahjuprae saab ka seakaelakarbonaadist, kamaraga ja pekiga seavälisfileest või seakarreest, seaabatükist ning kamaraga või kamarata peekonist. Küpsetamiseks kasutatakse ka kondiga tagaosa või abatüki umbes viie sentimeetri paksuseid lõike. Lihtne ja maitsev suutäis on küpsetatud sea esi- või tagakoot.
Kui küpsetame seapraadi koos kamaraga, on mõistlik teha sellesse terava noaga sisselõiked (nt ruudud). Kamaraga seapraetükist praad jääb mahlasem ja ahjus krõbedaks küpsenud kamar annab kindlasti traditsioonilisele ahjupraele veelgi väärtust juurde.
Hea praetüki leiab igaüks turult või kauplusest vaevata. Edasine sõltub aga juba valmistajast. Enne küpsetamist praetükk maitsestatakse, soovi korral pikitakse. Ulukipraade (soovi korral ka teisi lihasid) marineeritakse enne küpsetamist. Vajadusel praetükk ka vormitakse, mis tähendab, et see seotakse kööginiidiga kenasti ühtlaseks. Kasutatakse spetsiaalset sidumisvõtet, mida nimetatakse vorstisidumisvõtteks.
