Seeniori autoliising ja leinalohutus
11. november 2021, 07:59
Novembrikuu numbris avab oma mõttemaailma Tallinna vanalinna hea haldjas ja tuhandete telesaadete autor Tiina Mägi. Ta on isepäine tegutseja, kes on teinud ja teeb siiamaani seda, mida õigeks peab. „See on olnud algusest peale nii. Sünnist saati, mulle tundub. Sest ma olen isepäine. Ma tegin ja teen siiamaani seda, mida õigeks pean. Mind ei anna eriti kangutada. Ja see paljudele ei meeldi. Aga just tänu kangekaelsusele olen tihti sihile jõudnud,” räägib ta.
Tiina Mägi tõdeb, et ta ongi otsese ütlemisega. „Mulle meeldib, kui räägitakse otse ja asjast. Mitte üks raas ei meeldi keerutamine ja lipitsemist lausa vihkan.” Tiina Mägil on läbi elu olnud suur pats. Tema enda sõnul on see aastatega küll halliks läinud, õhemaks ja lühemaks jäänud. „Olen andnud endale sõna, et lõikan patsi maha ja teen soengu ühel tingimusel kahest: kui lõpetan Kodulinnas tegutsemise või saan öelda, et olen Eesti eluga põhimõtteliselt rahul. Nagu näha, pats on mul alles,” avaldab Tiina Mägi 60+ novembrinumbris.
Esimesed inimese loodud keraamilised objektid olid vanema kiviaja lõpul voolitud lihtsa vormiga kultusfiguurid. Keraamikal on olnud inimühiskonna arengus koguni niivõrd oluline roll, et selle tüübid märgivad erinevaid ajastuid. Tänapäeval teevad arheoloogid tihti just savinõude kildude järgi kindlaks leitud asulakoha vanuse ning saavad aimu selle elanike uskumustest ja kommetest. Eesti keraamika arengut on ajast aega pidurdanud sobivate savileiukohtade puudumine ja seetõttu on keraamika traditsioonid meil võrreldes paljude teiste riikidega üsna marginaalsed. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ novembrinumbris sobimatust savist, poripottidest ja potisetudest ehk meie keraamika loo.
Surm on elu loomulik ja vältimatu osa ning kunagi tuleb meil kõigil sellega kokku puutuda. Ehkki elu lõppemine on tuttav mõiste, on võimatu lähedase inimese jäävast kaotusest aru saada enne, kui ei ole seda isiklikult läbi elanud. Keegi meist ei oska ennustada, kuidas me surmale reageerime, olgu siis tegemist lähedase või võõra inimesega. Meie isiklik reaktsioon sõltub meie suhete olemusest ja surma põhjustest. Kuidas lahkunu vabaks lasta ja kuidas leinajat lohutada, kirjutab hingedekuu ajakirjas 60+psühholoog Toivo Niiberg.
Keegi meist ei oska ennustada, kuidas me surmale reageerime, olgu siis tegemist lähedase või võõra inimesega.
Andres ja tema kaasa on seitsmekümnendates aastates tegus paar. Terve elu rahamaailmas, ka pangas juhatuse liikme kohuseid täitnud Andres arvas, et võiks enda pooltki rohemaailma panuse anda ja sõiduteele väiksema suitsujuti joonistada. Ta soovis neli aastat vana Toyota uue väikese hübriidauto vastu vahetada.
SEB panga lojaalsete, lausa kuldklientide hiilgus ja sära purunes päeval, kui krediidiasutus keeldus neile autoostuks liisingulepingut vormistamast, põhjuseks Andrese vanus. Panga kliendihalduri kiri oli kiretu ja üheselt mõistetav: „Krediidikomitee vastus teie taotlusele on negatiivne, aga komitee on nõus otsuse uuesti läbi vaatama, kui esitate oma leibkonnaliikme käenduse. Käendaja vanus liisingulepingu lõppedes ei tohiks olla üle 75 eluaasta.” Andres mõtles ja esitas käendajaks oma eakaaslasest kaasa. Pank jäi endale kindlaks. Auto liisimisest tuli loobuda. Ajakiri 60+ uuris, äkki on mõni seadusepügal, mis annab nii võimsa piirangu seoses vanusega. 60+ novembrinumbris kommenteerivad teemat SEB Liisingu juht Rein Karofeld, Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl, Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist Ingrid Schmuul,
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Kaisa Gabral, Kadri Siibak kui üks parimaid pangandusõiguse tundjaid, kuivõrd viimase 20 aasta eelnõud selles vallas on suuresti tema kirjutatud, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, pikaaegne väärika vananemise eestkõneleja ja edendaja, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse teadur Tiina Tambaum ja MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liige, ajakirjanik Aimar Altosaar.
„Kehale oluliste toitainete puudus võib avalduda haigustena, üldise füüsilise jõudluse languse, vahel ka tõsise lihasenõrkuse või organismi vastupanuvõime nõrgenemisena,” nendib Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba. Miks on alatoitumus on palju ohtlikum kui mõni üleliigne kilo, saab teada ajakirja 60+ värskest novembrinumbrist.
Novembris jätkab 60+ ringreisi Harjumaal Saue vallas. Kaunid mõisad ja hullude käramaja, eriline vallamaja ja hinnatud kunst – see on poeetiline Saue vald, kus saab teha metsarüppes gurmeereisi Lõuna-Ameerikani välja. Kuhu Saue vallas sisse põigata, mida tasub uudistada ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ novembrinumbrist.
Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ oktoobrinumbris tundmatust molübdeenist. Paljud meist pole kuulnud, et meie keha võib talitluseks üldse vajada molübdeeni (Mo)! Aga nii see tõesti on. Meie keha sisaldab 2–9 mg molübdeeni.
Professor Mihkel Zilmer jätkab 60+ novembrinumbris temalt kohtumiste käigus kõige enam küsitud küsimuste-vastustega. Seekord vastab ta küsimusele: „Mida rõhutavad kõikide riikide riiklikud toitumissoovitused ühtemoodi?”
Tervisliku toitumise rubriigis toovad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill 60+ lugejani erilise kõrvitsa-ploomikreemi odrajahu ja vahukoorega tegemise õpetuse ja selle, miks see meile hea on.
Kõik pähkliks nimetatud seemned ei olegi tegelikult pähklid.
Poest leiab pähkleid igale maitsele ja igas hinnas ning neil on niisama näksimise kõrval tohutult kasutusvõimalusi paljudes toitudes. Kõik pähkliks nimetatud seemned ei olegi tegelikult pähklid. Näiteks maapähklid on hoopis kaunvilja seemned, paljud on neid kindlasti müügil näinud ka kauntes. Ka mandlid, pekani-hikkoripuu viljad, pistaatsiapähklid, Kreeka pähklid ja Brasiilia ehk parapähklid ei olegi botaanilises mõttes pähklid. 60+ novembrinumbris kirjutab Sirje Rekkor, kuidas pähkleid tarvitada ja toob 60+ lugejani hulga põnevaid retsepte.
Novembrinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei meeste tervismuredest ja sellest, et delikaatne mure saab lahenduse apteegi nõuandeliinil.
60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.
Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!