Tartumaisus, jäätiselugu ja vaarikamaitse
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ juulinumber

Viive Ernesaks. FOTO: Peeter Langovits

Juulikuu numbris jagab oma elulusti ammutamise saladusi tänavu 90 aasta juubelit tähistanud kontsertmeister Viive Ernesaks ja tõdeb, et rikkaks pole ta saanud, aga rõõmus elu on olnud. „Elu on nii lühike, et nalja peab saama. Tehke ikka lollusi ja tundke elust mõnu!” jagab Viive oma pika eluea nippi.

2008. aastal taaselustas Vikerraadio hommikuse virgutusvõimlemise traditsiooni ja loomulikult kutsuti sinna klaverit mängima Viive Ernesaks. Sest ainult tema suudab loetud sekunditega harjutuste juurde sobiva meloodia välja võluda. Pruugib treener Martin Kõrval ainult öelda „Nüüd teeme, nagu aerutaksime”, kui Viive sõrmede alt tuleb „Viljandi paadimees”. Kui treener käsib soojenduseks reipalt marssida, mängib Viive saateks kohe „Eesti leegionäride laulu”. Muuseas, sedasama leegionäride marssi on Viive Ernesaks saateks mänginud ka sügaval stagnaajal, vahetult enne Moskvast tulnud päevauudiseid.

Viive Ernesaksa sõnul on tema ja Martin Kõrva eduka koostöö taga see, et tema mängib klaveril liigutusi, mitte muusikat. „Ükskõik, kui hea taustamuusika sa paned, nad mängivad tausta, aga mina mängin liigutust,” avaldab ta ajakirja 60+ lugejatele.

Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab keset troopikasuve juulikuukuu ajakirjas 60+ meie jäätisetööstuse loo. Vanaema rääkis Annele, et kui tema enne viimast suurt sõda veel väike tüdruk oli, siis müüdi Tartus Emajõe ääres igat värvi jäätist. Talle meeldis kõige rohkem roosa, millel oli kirsi maitse. Seda oli aga Annel raske uskuda, sest toiduainetenapil nõukogude ajal müüdi enamasti ainult valget piima- või koorejäätist, vahel harva ka pruuni šokolaadijäätist ja üks kord aastas, esimesel septembril, kollase sidrunivaabaga koolijäätist.

Aga vanaemal oli õigus. Erinevat värvi jäätist sai suure sõja eel tõesti Emajõe ääres söömas käia, sest Onu Eskimo oli oma jäätisetööstuse juba käivitanud.

Seda tehes peab aga jälgima, et toidu pakendamiseks kasutatavad materjalid selleks sobiksid.

Suviste aia- või metsasaaduste või muu toidu külmutamine on kasulik ja säästlik. Seda tehes peab aga jälgima, et toidu pakendamiseks kasutatavad materjalid selleks sobiksid. On ka mõningaid nippe, kuidas sügavkülma pandud toitu kauem maitsvana hoida. Üks säästunipp, mida mitmel pool suvisel ajal jagatakse, on grillihooajal soodusmüügis oleva lihakraami külmutamine. Kui kaua sellist liha tarbida võib, annab 60+ juulinumbris lugejatele nõu Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli professor Tõnu Püssa.

Juulikuu ajakirjas soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Inga Kalju ootamatult tekkinud väga tugeva peavalu korral kindlasti EMOsse pöörduda, sest tegemist võib olla hemorraagia ehk ajusisese verejooksuga. Teised ajuhemorraagia sümptomid on järsk tasakaaluhäire, ühe kehapoole tuimus, topeltnägemine. Neuroloog Inga Kalju rahustab samas, et peavalu üksinda ei anna alust kahtlustada inimesel ajukasvajat, sel esineb ühekorraga rohkem sümptomeid.

Juulikuus jätkab 60+ ringreisi Tartus. Tartu turundusstrateegia juht Helen Kalberg räägib, et tartumaalanegi ise ei tea Tartu linnast ja seda tuleb tutvustada. Ja mõtiskleb tartumaisuse üle. „Kui selle peaks kuidagi sõnadesse panema, siis tartumaisus on omaette rahulik kulgemine, oskus ja võimekus teha asju isemoodi, Tartu moodi, omas tempos väikse tartuliku kiiksuga.” Kuhu Tartus minna, mida tasub uudistada ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ juulinumbrist.

Nüüdisaja tugevalt töödeldud toidus kipub ränidioksiidi puudu jääma. Tegelikult osa

inimestest ei söö ränidioksiidirikkaid toite eriti sageli, samas kui parim on oma ränidioksiid hankida looduslikest allikatest. Kas ränil võib olla inimorganismis roll ja millised on kõige ränioksiidirikkamad toidud meie söögialaual, kirjutavad 60+ juulinumbris meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Professor Mihkel Zilmer alustab 60+ juulinumbrist alates temalt kohtumiste käigus kõige enam küsitud küsimuste-vastustega. Esimene küsimus kõlab: „Millist piimatoodet hommikul süüa?”

Tihti süüakse toite, milles on palju süsivesikuid. Roog, milles valgu ja rasvhapete osakaal suurem, on nüüdisaja söömise seisukohalt teretulnud. Ajakirja 60+ värskes numbris jagavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill lugejaga kaht hea bioväärtusega toidu retsepti.

Vaarikasaaki saab meie mail tavaliselt nautida juuli lõpust ja see aeg ongi kohe-kohe käes. Oleme harjunud küll vaarikat marjaks kutsuma, kuid tegelikult koosneb see mitmest kokkukasvanud marjast ja nimetatakse seepärast koguviljaks. Olgu nende botaaniliste nüanssidega kuidas on, aga vähe on inimesi, kellele vaarikamari ei maitse. On ju sel ahvatlev välimus, imeline lõhn, väga meeldiv maitse ning mari sobib söömiseks nii värskelt (oma aias isegi koos mõne vaarikaussikesega) kui ka toidus ja hoidistatult. 60+ juulinumbris annab Sirje Rekkor lugejale suure hulga huvitavaid retsepte, mida kõike vaarikast teha saab.

Dermatoloogide hinnangul on nahale kõige tõhusam niisutavate omadustega uurea ehk karbamiid. Uurea parandab naha niiskustasakaalu, muudab naha pehmeks ja kiirendab rakkude uuenemist. Mida head uurea nahale ja eriti jalgadele teeb, kirjutab ajakirja 60+ juulinumbris Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Hingekosutavad sõnad tulevad seekord Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan tammsalu sulest. Lahendamist ootab ka suur ristsõna.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles
Back