B12-vitamiini puudus võib viia vaimsete probleemideni
Vitamiin B12 on vees lahustuv vitamiin, mida on vaja närvikoe normaalseks arenemiseks, aneemiate ennetamiseks ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks.
B12-vitamiini all mõistetakse kõiki bioloogiliselt aktiivseid kobalamiini vorme: tsüano-, hüdroksü-, metüülkobalamiini.
B12 leidub loomsetes toiduainetes.
Parimad B12-vitamiini allikad on maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, kana, piim, kohupiim, jogurt, vähemal määral rikastatud teraviljatooted.
Vitamiini kroonilisel vaegusel tekib aneemia ja mitmesugused närvikahjustused, rasketel juhtudel kogu vereloome häirumine, naha, juuste, küünte muutused.
B12-vitamiini toodab mingil määral ka organismi mikrofloora, aga kogus on väike ja imendumine vähene.
Vitamiini B12 on vaja foolhappe metabolismis, nukleiinhapete, müeliini jt biomolekulide sünteesil, pantoteenhappe ja C-vitamiini funktsioneerimisel.
Vitamiin B12 (kobalamiin) sisaldub vaid loomsetes toiduainetes, kuid selle imendumist pärsivad liigne alkohol, kohv, suitsetamine, oraalsed kontratseptiivid ehk rasestumisvastased vahendid, lahtistid, mõned antibiootikumid, atroofiline gastriit ja teised seedetrakti haigused.
B12 imendub vaid seotud kujul. Seega peab vitamiin B12 seonduma sisemise faktoriga, mis on valguline aine ja mida toodetakse maos. Seotud kujul B12 imendub valdavalt peensoole lõpposas. Tavaline toit sisaldab 5–7 µg kobalamiini päevas, mis katab päevase vajaduse. B12-vitamiini varud organismis on 2000–5000 µg, millest kuni pool on ladestunud maksa. Seetõttu võivad B12-vitamiini puuduse tunnused tervel inimesel ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Näiteks mao limaskesta atroofia korral kulub defitsiidi tekkimiseks 2–4 aastat. Eakate inimeste B12 on sageli vähene ennekõike vitamiini vaegimendumise tõttu.
Defitsiit avaldub aastate pärast
Normaalselt toitudes B12 defitsiiti ei teki (v.a väga ranged taimetoitlased, laiussi Diphyllobothrium latum’i parasiteerimine organismis, ebapiisav imendumine, maohaigused), sest organismi B12 varu on suur ja vitamiinipuudusest tekkinud defitsiit avaldub alles aastate pärast. Vitamiini kroonilisel vaegusel tekib aneemia ja mitmesugused närvikahjustused, rasketel juhtudel kogu vereloome häirumine, naha, juuste, küünte muutused. Sageli kaasneb B12 defitsiitse aneemia korral foolhappe defitsiit, mille tõttu häirub müeliini süntees.
Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad B12-vitamiini toidulisandina. Mõned taimepõhised piimaasendajad (nt sojajook, kaerajook ja riisijook) võivad olla B12-vitamiiniga rikastatud ja on seetõttu veganite menüüs tähtsad B12-vitamiini allikad. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ega ole tarvitanud B12-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid või B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid.
