Õlu, podagra ja surmahirm

Elule mõeldes ei pääse me mööda surmast, elust lahkumise faktist. Sugugi kõik ei ole taoliseks dialoogiks iseendaga ja teistega valmis. Foto: Shutterstock

Maikuu ajakirjas avab end 60+ lugejatele teleekraani vahendusel rahva meelt lahutav stsenarist ja vaimukate dialoogide ehk killuviskamise poolest tuntud Martin Algus. Ta ütleb, et ei kanna endaga pidevalt kaasas oma vanemate õpetussõnu ega ütlemisi, küll aga elavad temas katkematult nende meeleolud ja impulsid. „Kui puhken millegi peale naerma, siis sellistel hetkedel tunnen, et justkui ema naeraks. Siis ma tunnen endas ema ära,” räägib ta, naerukurrud silmis.

Lumepalle meenutavaid puuvillakupraid näeb Eestis vaid botaanikaaedades ja lillekauplustes, sest looduslikult meil see eksootiline taim ei kasva. Kliima on liiga külm. Ometi on puuvill olnud tooraineks Eesti tekstiilitööstuse suurimatele ettevõtetele, mis oma võimsuse tipul ületasid tootmismahu ning tööliste arvult kalevi- ja linavabrikuid mitu korda. Mammutettevõteteks kujunenud Kreenholmi Manufaktuur Narvas ja Balti Puuvillavabrik Tallinnas kasvasid omaette linnakuteks, kus elati tööandjate kehtestatud normide ja korralduste järgi ning kus kogu ajaarvamine käis vabrikuvilede järgi. 60+ värskes maikuu numbris räägib kunstiteadlane Anne Ruussaar meie puuvillatööstuse loo.

Kui palju on elu mõtte otsimisest raamatuid kirjutatud ja filme vändatud. Kuidas fataalse diagnoosi saanud inimene paneb kirja oma seni täitumata soovid, et unistatu veel enne elu lõppu ära teha. Või koputab ustele, mille taga elavad inimesed, kellele ta oma elus haiget on teinud – et vabandust paluda. Vigala Sass on elu lõpupoole tunnistanud, et ainuke asi, mida ta võiks ütelda, on see, et ela niimoodi, et sinust kellelegi haiget ei ole. „See on ainukene asi, millel ma mõtet näen selles elus.” Aga kas suudame oma elupäevad teistele haiget tegemata õhtusse saata?

Psühhoterapeut Alexander Kotchubei kirjutab 60+ mainumbris, et mitte kunagi pole liiga hilja oma elu tähendusele mõelda. „Inimene peab ju ükskord, varem või hiljem, oma saatuse ja eluga leppima. Hinges olevad kahtlused ei tee elu lõpuaastaid kergeks.” Üks tark mees on öelnud, et õnnelik on see, kes suudab unustada, sest mälestused on valusad. Aga kõik ei saa ega oskagi unustada. Kas minu elutee on ikka hästi käidud, kui süda ei anna rahu? Kuidas saada hakkama ärevusega ja sellega, mis on hingel? Mis on elu mõte, saab ka oma mõtetes kaasa mõeldes lugeda 60+ värsket maikuu numbrit lugedes.

Kuidas lumeta talv taimedele mõjus, kuidas vanade peenardega hakkama saada ja kas ning kuhu uusi rajada ning millised on aedniku asendamatud tööriistad, jagab 60+ mainumbri lugejatele oma nippe erialaharidusega Maie Vridolin, kes on rajanud Pärnu lähedal Paikusel asuva kodumaja hoovi 1500ruutmeetrisele krundile külastatava iluaia, mille võluvalt kaarjatel peenardel voogab juba paari kuu pärast priiskavates toonides lillemeri.

Podagra on puriinide ainevahetushäirest põhjustatud põletikuline haigus. „Seda haigust saab kontrolli all hoida eluviisi ja toitumisharjumusi põhjalikult muutes. Kuna õlu sisaldab rohkesti puriine, tuleb podagrasse haigestudes õllejoomisest jäädavalt loobuda,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla Reumatoloogiakeskuse õendusjuht Katti Kõrve. Kuidas podagra ära tunda, mida süüa ja kuidas haigust ravida ning kontrolli all hoida, saab lugeda 60+ värskest mainumbrist.

Igat sorti nõustajad, mõned telesaate tegijad on veendunud, et koroonaajal päevakorda kerkinud kodus püsimise soovitus ja kodukontoris töötamine lööb inimesed täitsa rivist välja. Meditsiinidoktor Mihke Zilmer imestab, et kellelgi kodus oma kõige lähedasemate seltsis nii igav on, et neile peab lausa televiisorist peale sundima ajatapumänge – à la keeruta palli põlve ümber, aja kella peale peenikest häält, hüpita pereliikmete vahel pingpongipallikesi või nimeta kindla tähega algavaid sõnu. Seetõttu toonitavad Mihkel Zilmer ja Anne Lill, et tegelikult võiks ju noorem rahvas seda nüüd sunnitud koduelu võtta kui praktilist harjutamist/õppust tulevaseks pensionipõlveks. Siis kulgebki kogu elu põhiliselt omaenda armsas korteris või kodumajas. Huumoriga vürtsitatud nõuandeid intellektuaalse söömise asjus saab lugeda 60+ värskest mainumbrist.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, mille autorid, meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer annavad nõu, kuidas rasvumist vältida.

Selle kevade elustiil soosib looduses liikumist. Esimesi naadi- ja võilillelehekesi sai sel kevadel juba märtsi keskel noppida, ka karulauk kattis metsaaluseid uhke rohelise vaibana juba märtsi algul. Isegi väikeseid nõgeselehti tee jaoks oli neis paigus, kus päikest rohkem ja tuul peale ei käinud, juba märtsis võtta. Supi sisse sobivaid nõgeselehti sai samuti varem korjata kui tavaliselt. Jänesekapsad, nurmenukud, lõhnakannikesed ja teisedki toiduks sobilikud taimekesed on järk-järgult kasvujõudu kogunud. Millised metsa all, aia veeres ja peenra ääres kasvavaid rohelisi lehekesi suhu kõlbab pista. 60+ mainumbris jagab Sirje Rekkor 60+ lugejatega retsepte neist kevadistest tärkajatest, mis vanal ennemuitsel ajal oli eestlastele näljaleevendus, aga millest nüüd on moevärk saanud.

Vitamiin B12 on vees lahustuv vitamiin, mida on vaja närvikoe normaalseks arenemiseks, aneemiate ennetamiseks ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks. Kurb on see, et B12 vitamiinidefitsiit avaldub alles aastate pärast. Millistes toiduainete gruppides seda vajalikku vitamiini leida võib, kirjutab 60+ mainumbris Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.