Eesti idufirma võimaldab lähedastele jätta videotestamendi
/nginx/o/2020/03/16/13009647t1hb602.jpg)
Ülemiste City juht Gunnar Kobin arendab praegu uut idufirmat – veebiplatvormi, kus inimesed saaksid vormistada lähedastele juhendeid oma ootamatu surma puhuks.
LifeMail pole legaalselt kehtiv testament. Sel pole seaduslikku õigust, sinna ei saa kirjutada: tahaksin kogu oma vara pärandada oma praegusele kallile elukaaslasele, ehkki me pole ametlikult abielus,” selgitab Gunnar Kobin.
„Kuid sellesse digifaili saab üles tähendada kõik, mida testamenti ju tavaliselt kirja ei panda. Meie igapäevaelus on tohutult pisiasju, mille olulisust me ise ei märkagi,” kirjeldab ta.
„Näiteks Facebooki, LinkedIni, Google’i, arvutite ja telefonide salasõnad. Minul näiteks on pere fotoarhiiv laaditud Google Drive’i. Kui ühel päeval ootamatult suren, ei pääsegi keegi sellele ligi, sest keegi mu lähedastest lihtsalt ei tea, et olen sellise arhiivi koostanud. Või näiteks on mul kinnine YouTube’i kanal, olen laadinud kõik videod sinna üles, ka sellele on vaja ligipääsu,” ütleb endine tippjuht.
„Mina olen oma LifeMail’i kõik elu pisiasjad kirja pannud. Isegi selle, et kui mul kodus keskküttekatel üles ütleb, siis kellele kohe helistada. Muidugi on seal mu advokaadi number, pangakontode numbrid ja paroolid. Mul on panga keldris seifid – jätan juhised, kuidas neile ligi pääseb. Pealegi tahes-tahtmata see info ju muutub ajas – kui näiteks tekib vajadus muuta internetipanga või Facebooki salasõna, peavad lähedased ligi pääsema uuele,” selgitab arendaja.
Siin lihtsalt on testamendi mõistet kasutatud laiemas tähenduses kui juriidiline testament. Samas ei saa keelata inimesel oma mõtteid linti lugeda. See aitab mõista inimese soove surma puhuks.
„Või kui oled andnud kellelegi 10 000 eurot laenu, aga kui ootamatult sured, pole lähedastel sellest aimugi. Olen ise sellise dokumendi koostanud ja aastaid täiendanud ning jõudnud järeldusele, et ainus, kes sellist digitaalset dokumenti hoida ja hallata saab, on notar.” Praegu peabki Gunnar Kobin läbirääkimisi notaritega Eestis ja välismaal.
Teenus on Kobini sõnul mõeldud üle 40aastastele, kes on aru saanud „omaenese ajalikkusest”.
Tema teenus on mõeldud üle maailma ja see on ingliskeelne. Ja tasuline – dokumendi koostamine ja haldamine maksab. Iga uuenduse eest tuleb samuti maksta – 25 eurot korra eest.
„Notari juures oma digitaalse faili haldamistasu on kõigest üks euro aastas! Aga kui minna näiteks Tallinnas notari vastuvõtule, maksab inimene ju visiidi eest umbes 35 eurot notaritasu,” võrdleb Kobin.
LifeMaili nimelist start-up’i arendab Gunnar Kobin koos endise poliitiku ja ärimehe Tõnis Paltsi poja Tõnis Paltsiga. Ta usub, et kui idufirma käivitamine õnnestub, hakkab see kohe omanikele tulu tootma, sest kasutajad maksavad korra- või aastatasu.
„Lääne-Euroopas elab 200 miljonit inimest, kel võiks seda teenust vaja minna. Kui jõuaksin mingi aja jooksul 100 000 kontoomanikuni, kes kaks korda aastas oma dokumenti uuendavad, oleksin rahul,” loodab Gunnar Kobin.
Kas Eesti seadused võimaldavad videotestamenti?
Notar Priidu Pärna sõnul ei näe Eesti seadus kahjuks sellist salvestatud testamenti ette, see pole juriidiliselt kehtiv.
„Videotestament on sama palju testament kui geenipank on pank või Lenini poliitiline testament oli testament. Siin lihtsalt on testamendi mõistet kasutatud laiemas tähenduses kui juriidiline testament. Samas ei saa keelata inimesel oma mõtteid linti lugeda. See aitab mõista inimese soove surma puhuks – miks ta tegi notariaalse testamendi, kuidas teha matuseid, panna pärijatele moraalseid kohustusi jne. Testament peab siiski olema notariaalne või omakäeline,” nendib notar Priidu Pärna.
Soome jurist Häkkänen-Nyholmi sõnul tasuks videotestament kirjaliku testamendi kõrval siiski teha. „Sellises testamendis saab testaator detailselt selgitada, miks ta oma pärandi täpselt nii jagas, nagu n-ö ametlikus dokumendis kirjas on.
