Elupõlise tööstusjuhi tähelepanekud, ärevustekitav pensionireform ja unehäired
10. jaanuar 2020, 07:35
60+, jaanuar 2020
Issuu is a digital publishing platform that makes it simple to publish magazines, catalogs, newspapers, books, and more online. Easily share your publications and get them in front of Issuu's millions of monthly readers.
Jaanuarikuu ajakirjas jätkame oma Elulusti sarjaga ja seekord on meiega oma mõtteid jagamas selle aasta alguses 85aastaseks saanud majandustegelane ja elupõline tööstusjuht Jüri Kraft.
/nginx/o/2020/01/10/12863659t1hdeb1.png)
“Mulle tundub, et palju on inimesele antud sündimisel kaasa ehk nagu moodsamalt öeldakse – geenidega. Näiteks pealehakkamine ja juhiomadused. Need kas on või ei ole,” avab ta oma mõtteid ajakirja 60+ lugejatele.
Kui aga on vaja mõtteid selgitada, läheb ta üksinda metsa, vaatab puid, põõsaid, taevast. „Hinge tekib rahu. See lubab hiljem jälle edasi minna,” lisab ta.
60+ detsembrinumbris alustas kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustust Eesti masinatööstusesest, jaanuarinumbris jätkabki ta Narvast Tallinna kolinud ettevõtliku Franz Joachim Krulli lugu. Kuigi perekond jäi legendaarseks saanud Krulli vabrikust saatuse keerdkäikude tõttu vabrikust ilma juba enne iseseisva Eesti riigi loomist, jätsid uued omanikud selle nime muutmata, sest Krull tähendas kvaliteeti. Vanadelt tööriistadelt, ahjuustelt ja radiaatoritelt vastu vaatav firmamärk on aga meile tuttav tänaseni.
Ajakirjale 60+ saatis oma pensioniarvutuse majandusteadlane, kes on algusest peale II pensionisamba suhtes skeptiline olnud ja on praegu selle vabakslaskmise tuline pooldaja. Tema omal ajal vabatahtlikult II pensionisambaga ei ühinenud ja tema arvutuste kohaselt on tema pension tänu sellele 111 eurot suurem.
Unehäirete all kannatab veerand Eesti elanikest. 24 kuni 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistest kannatab uneapnoe käes. Tartu Ülikooli Kliinikumi nina-kõrva-kurguarsti Epp Pool avab teema tagamaid. Muu hulgas on kõne all päevased uinakud: kas üldse ja kui pikalt päeval tukastada?
Luutihedus ja lihastoonus vajab jõutreeningut. Meie lihased kõhetuvad alates 40. eluaastast umbes 1 protsent aastas, seega 70aastasel inimesel on võrreldes noorusega 30 protsenti lihasmassist kadunud. Seda protsessi saab peatada ja isegi tagasi pöörata. Treener Kai Ilp jagab ajakirjas harjutusi ja lubab alustajale, et umbes kolme nädala pärast on jõutreening saanud harjumuseks.
Teise pensionisamba reformimise seaduseks saamine kogub tuure. Valitsuskabinet on teise pensionisambaga vabatahtliku liitumise ja sealt lahkumise ettepanekud heaks kiitnud. Eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Seaduseelnõu teine, kõige sisulisem lugemine on kohe-kohe ukse ees. Reform ja sellega seotud muudatused tulevad sel juhul, kui need seadusena vastu võetakse.
60+ uuris II pensionisamba eelnõu ühelt arhitektilt, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunikult Kertu Fedotovilt, mida oleks kõige õigem ette võtta pensionieelikutel ehk 55aastastel ja vanematel veel tööealistel ning kohe pensionile jäävatel inimestel.
Ajakirjale 60+ saatis oma pensioniarvutuse majandusteadlane, kes on algusest peale II pensionisamba suhtes skeptiline olnud ja on praegu selle vabakslaskmise tuline pooldaja. Tema omal ajal vabatahtlikult II pensionisambaga ei ühinenud ja tema arvutuste kohaselt on tema pension tänu sellele 111 eurot suurem.
Sellest, et lausa valgeks surmaks ristitud suhkur pole mõistlikus koguses üldse probleemiks, vaid täitsa tubli toiduaine, kirjutavad meie ajakirja müüdilugude sarjas doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.
Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill jätkavad seekordses ajakirjas detsembris alustatud pudruteemat. Nad jagavad kahe taheda ja imepärase maitsega pudru retsepti, mille peakangelasteks neljaviljahelbed ja manna.
Kunagi öeldi, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtusöök anna vaenlasele. Seda uuemate toitumissoovituste valguses enam kuidagi pooldada ei saa. Nüüd on teadlased hoopis seisukohal, et parem ööuni tuleb siis, kui enne und kerge eine sööme. Muidugi ei soovitata ei mõnusa une ega tervisliku kehakaalu pärast vahetult enne voodisse pugemist kõhtu pilgeni täis pugida, sest sellest saadud toiduenergiat ei jõua me enam enne uneaega kuigi palju kulutada ja ülejääk tahab rasvaks ladestuda. Aga kerge eine õhtul paar tundi enne uneaega ja ehk isegi väike amps enne voodisse minekut on igati õige asi. Sirje Rekkor jagab köögilehekülgedel salatiretsepte, millega päevale maitsev punkt panna.
Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova kirjutab diabeedist ja kehakaalust ehk sellest, kuidas õige söömine hoiab veresuhkru normis.
Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.