Perearst Eero Merilind: eesti meeste terviseteadlikkus on parem kui kunagi varem

­Eero Merilind.

FOTO: Andres Haabu

Lõppenud on järjekordne meeste tervise kuu ehk movember ning perearst ja Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind ütleb, et meeste terviseteadlikkus on viimaste aastate jooksul näidanud märkimisväärset tõusu. Ta lisab, et sellised teadlikkuse tõstmise kampaaniad nagu movember tõstavad fookuse meeste tervisele ning aitavad  üldisel olukorral paremini silma peal hoida.

Movembri üks eesmärke on vähendada aastaks 2030 meeste enneaegset suremust 25% võrra. Eelkõige on kampaania keskmes meheks olemine, meeste suitsiidiennetus ning tähelepanu pööramine eesnäärme- ja munandivähi varasele avastamisele.

„Täna jõuavad mehed aina sagedamini oma muredega perearsti juurde,“ märkis Eero Merilind. „Minu kogemus näitab, et kõrgema haridusega mehed on altimad oma muresid arstile kurtma ning ühtlasi on nad valmis vaeva nägema selle nimel, et üle võtta tervislikud eluviisid. Paljud minu meespatsientidest on maha jätnud suitsetamise, jälgivad kehakaalu, teavad, mida tähendavad kolesterool, vererõhk ning kehamassiindeks. See kõik on terveks meheks olemise osa.“

„Kahjuks jõutakse vaimsete probleemidega perearsti juurde ikkagi tunduvalt harvem,“ sõnas Merilind. „Endiselt on meeste jaoks tegemist tabuteemaga, millest ei taheta rääkida ning mida varjatakse. Tihti valitakse pingete maandamiseks alkohol või mõni muu mõnuaine. Paljud ei teagi, et tegelikult on ka  hingehädade korral samuti võimalik pöörduda perearsti poole ning arutada, kuidas edasi toimida  – kas alustada raviga perearsti juures või pöörduda psühhiaatri juurde.“

Paljud ei teagi, et tegelikult on ka hingehädade korral samuti võimalik pöörduda perearsti poole ning arutada, kuidas edasi toimida – kas alustada raviga perearsti juures või pöörduda psühhiaatri juurde.

Eero Merilind julgustab mehi olema avatud ning mitte jääma oma muredega üksi. „Ka hingehädasid saab edukalt ravida, tuleb teha see lihtne samm ning  otsida abi. Murede leevendamine mõnuainetega on nõiaring, millest on väga raske ise välja tulla. Palju parem on õigel ajal abi küsida.“

Movembris tõstetakse esile ka eesnäärmetervisega seonduv – siinkohal soovitab Merilind enne PSA-testi tegemist konsulteerida oma perearsti või uroloogiga. „Kui perekonnas on varem eesnäärmevähki esinenud ning vanuses 50 – 69 aastat võib PSA-testi tegemist vajadusel kaaluda. Tänaseks teame, et eesnäärmevähi riskitegurid ongi perekondlik eelsoodumus ja vanus. Oma praktikas näen ka seda, et mehed tunnevad rohkem muret oma eesnäärme tervise pärast ning ei häbene nii delikaatsel teemal oma perearstiga nõu pidada,“ lisas doktor.

„Noortel meestel ei ole põhjust tõtata ilma igasuguste näidustusteta PSA-testi tegema, kuid kindlasti tuleks aga arstile pöörduda juhul, kui on tekkinud urineerimisraskused, veri uriinis või seemnevedelikus ja püsiv valu vaagnas.“

Perearst rääkis, et endiselt hakkavad väga paljud mehed oma tervisele mõtlema siis, kui on juhtunud midagi ränka. „Näiteks kui inimene või hea sõber või lähedane on saanud tõsise infarkti või insuldi. Mõnikord siis loobutakse oma pahedest päevapealt, aga kui tervis hakkab paranemise märke näitama, langetakse taas halbade harjumuste küüsi. Vanadest harjumustest on väga raske loobuda ning see nõuab tugevat motivatsiooni. Siinkohal on meestele väga oluline perekonna ja sõprade tugi.“

Tagasi üles