Lahutus ja relvitukstegev ausus
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ novembrinumber

60+, november 2019

Issuu is a digital publishing platform that makes it simple to publish magazines, catalogs, newspapers, books, and more online. Easily share your publications and get them in front of Issuu's millions of monthly readers.

Tänasest ajakirjast ei leia rubriiki nimega „Elulust“. Lugejale üllatuseks oleme need leheküljed markeerinud sõnadega „Relvitult aus“. 60+ novembrinumbris ilmub Maire Aunaste intervjuu kõige lähedasema inimesega: iseendaga! 

Kui paljud avaliku elu tegelased, teleekraanilt tuntud inimesed, lauljad, näitlejad ja saatejuhid peavad oma südamevalule vatiteki peale tõmbama, enne kui nad valgusvihku astuvad? Kui paljud neist on oma hinge tagamaadest avalikult rääkinud? Mõelge, kui suurt julgust, iseenda vastu aus olemist see nõuab? Mitte kõik meist pole nii tugevad. Iseäranis pisikeses Eestis.

FOTO: 60+

Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Tänapäeval on olümpiasangarid suurte spordifirmade ja -klubide tunnusnäod, nad reklaamivad tervislikke eluviise ja toitumist ning mõeldamatu oleks nende nime kasutamine mõnd meelemürki sisaldaval tootel. Berliinis kahekordseks olümpiavõitjaks kroonitud Kristjan Palusalu auks hakati 1936. aastal Eestis valmistama hoopis paberosse Palusalu, mille karbikaant ehtisid olümpiamedalid ja maadluskuninga näopilt.

Idamaisest väärttubakast valmistatud peene aroomiga „sportlik” uudistoode sai siinsete maadlusseltside ägeda protesti tõttu küll kiiresti uueks nimeks Kuldmedal. Suhtumine suitsetamisse on aja jooksul palju muutunud, sest õhku puhutavatelt suitsujugadelt kogunev aktsiisimaks ei korva kaugeltki selle tekitatud kahju inimeste tervisele. 60+ värskes novembrinumbris kirjutab kunstiteadlane Anne Ruussaar Eesti tubakatööstuse loo.

Berliinis kahekordseks olümpiavõitjaks kroonitud Kristjan Palusalu auks hakati 1936. aastal Eestis valmistama hoopis paberosse Palusalu, mille karbikaant ehtisid olümpiamedalid ja maadluskuninga näopilt.

Iga-aastaselt kasvab Eestis 50aastaste ja vanemate paaride arv, kes otsustavad oma abielu lahutada. Kuigi vanemaealiste lahutuste hulk moodustas 2017. aastal vaid veidi üle veerandi kõigist abielulahutusest, näitavad Statistikaameti arvud, et see on aastate jooksul suurenenud ja kasvab veelgi. Miks kauaaegsed kooselud lõpevad? Mida tähendab “lahku kasvamine”? Kas enim lahutatakse esmakordne või teistkordne abielu? Kuidas pikas abielus värskust säilitada?

Värskes 60+ novembrinumbris kommenteerivad teemat sotsioloogiadoktor Kadri Rootalu, kes abielulahutusi Eestis on põhjalikult uurinud, oma magistritöös vanemate lahutatud inimeste toimetulekut uurinud Margit Kaljulaid ja lisaks Eesti pereterapeutidele ka tunnustatud Soome pereterapeut ja koolitaja Terhi Vedenkivi.

Mida tähendab “paks” veri? Kas veri saab minna paksuks? Miks on trombid ohtlikud? Kas kolesterool võib kaasneda “paksu” verega? Mida võiks teada veenitromboosist, selgitab 60+ lugejatele Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles.

Novembrikuu numbris ehk hingedeajal toob 60+ lugejateni osakese maailma matusekultuurist. Maailma matusekultuur on kirju. Saksamaal Kasselis üleval olnud näitus tutvustas matmistavasid Ghanas. Ghanas on võimalikud kirstuvormid vastavalt sellele, mida keegi suudab välja mõelda: rekkast lennukini, tšillikaunast kanakuju ja spordikingani välja. Hauaplaadile pole vaja midagi kirja panna, sest kirstu kuju räägib iseenda eest, millega lahkunu eluajal tegeles ja kuidas sissetuleku teenis. Kes soovib, saab endale teha raamatukujulise kirstu, mida kaunistab rist ning gravuur Püha Piibel.

Euroopa kultuuris, kus puusärgi all mõistetakse enamasti puidust kasti, mis on kandiline, kord pruun, kord must, harva valge, väheste kaunistustega ning sameti ja siidiga polsterdatud, on väga raske looma- ja taimekujulisi kirjusid lakitud kirste ette kujutadagi. Vähe sellest! Lahkunud inimese tuhast võib tellida ka teemandi, mille saab poetada taskusse või riputada ehteks kaela.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, kus harutatakse lahti internetis levivaid müüte. Novembrinumbris tuleb juttu sellest, kas küllastumata rasvhapped on kahjulikud või tuleb neist hoopis lugu pidada. Kirjutavad meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Sellesügisene pihlakasaak on rikkalik. Erkpunased pihlakobarad püüavad pilku ja lisavad loodusele erksaid värve ka pärast kuldse sügise lõppu. Mida huvitavat ja kas ka kasulikku pihlad sisaldavad, kirjutavad 60+ värskes numbris meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Toitumisteadlased soovitavad meil vähem liha ja rohkem köögivilja süüa ning taimse toidu austajate hulk aina kasvab. See on valgurikkad herned ja oad moetoiduks tõstnud. Varem vaadati neile kui odavatele toiduainetele, mida vaesem rahvas liha nappides sõi, praegu pole suhtumine neisse väikestesse vägilastesse enam sugugi nii üleolev. 60+ novembrinumbris kirjutab Sirje Rekkor hernest kui tänuväärsest köögiviljast. Muidugi on kirjas hulk retsepte.

Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova kirjutab, kuidas saab ennast viirus- ja külmetushaiguste eest kaitsta ja missuguseid nippe kasutada, et terveks jääda.

Hüva nõu küljel kirjutab Tea Raidsalu, kuidas pimeduses end nähtavaks muuta.

Novembrikuu ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.

Tagasi üles