Eestimaal kasvanud suvekuninganna on suure suve kuulutaja

Sirje Rekkor
Copy
Maasikad.
Maasikad. Foto: KRISTJAN TEEDEMA /

Kuigi puuviljad ja marjad on meie lettidel aasta ringi ostmisootel, on just kodumaine maasikas see, mis tõelised suvelõhnad ja -maitsed koju toob.

Need, kes kevadel maasikate puhastamisel hoolsad olnud, saavad nüüd oma aias järjest valmivaid hõrke marju suhu ja lauale noppida. Ülejäänud kõnnivad poodi ja panevad ostukorvi parasjagu müügil oleva või suunduvad turule ja püüavad tohutu suurest valikust need magusaimad marjad välja valida.

Aedmaasikat tuntakse juba üle 300 aasta. Maasika n-ö kodustamisaeg pole küll täpselt teada, kuid esimesed andmed, küll metsmaasikate kasvatamise kohta aias, on pärit 14. sajandi Prantsusmaalt Pariisi lähedal asuvast Kuninglikust aiast. On teada, et kasvatati kuumaasikat (metsmaasika taasviljuvat vormi) ja mõnda teist maasikaliiki. Inkad kasvatasid maasikaid juba enne eurooplaste saabumist Ameerika mandrile 16. sajandil.

Esimene teaduslik kirjeldus maasikate kohta leidub aastast 1785. Tänapäevaste sortide juured on pärit Ameerika mandrilt, kust toodud virgiinia ja tšiili maasikaid ristati Euroopas kasvatatud sortide või metsmaasikatega. Praegusel ajal on maasikasorte muidugi mitu tuhat ja maasikatootmine kasvab kiiresti. Kõige rohkem toodetakse maasikaid Hiinas – seal valmib ligi 40 protsenti neist hõrkudest marjadest. Ka USA ja Mehhiko Ameerika mandril ning Hispaania ja Türgi siinpool ookeani on tuntud maasikakasvatusmaad.

Tänapäevaste sortide juured on pärit Ameerika mandrilt, kust toodud virgiinia ja tšiili maasikaid ristati Euroopas kasvatatud sortide või metsmaasikatega.

Väikese kalorsusega rikas mari

Aedmaasikas on väga väikese kalorsusega: kui sööme 100 g maasikaid, saame vaid 32 kcal toiduenergiat. Mari sisaldab umbes 90 protsenti vett, 8 g süsivesikuid, 2 g kiudaineid, ka mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi jt) ja vitamiine (C-, A-, B-grupi vitamiine jt). Aedmaasika viljad sisaldavad tervisele kasulikke, antioksüdandi omadustega ühendeid.

Mõned inimesed ei saa maasikaid süüa, kuna ei talu üht maasika valmimise ja punase värvuse tekkimise eest vastutavat ühendit. Neil tekivad maasikate söömise järel sümptomid, mis meenutavad heinapalavikku, millele võib lisanduda naha punetamine või lööve ja võivad tekkida isegi hingamisraskused. Tänapäeval on aretatud maasikasorte, mis sobivad söömiseks ka allergikutele, kuid mille viljad on valged või kollakad.

Kõige populaarsem ja hinnatum maasikasort Eestis, mida nii aias kasvatatakse kui ka turult küsitakse, on muidugi ‚Polka’. Selle sordi viljad on suured, kauni säravpunase värviga, magusad ja värske maitsega. Väga oluliseks peetakse ‚Polkal’ seda kõige õigemat maasikalõhna. Marjad sobivad niisama suhu pista, moosiks keeta või toormoosiks teha, aga ka sügavkülmikusse säilima panna.

Teine väga levinud ja hinnatud maasikasort nii kasvatajate kui ka sööjate seas on ‚Sonata’. See maasikasort on aretatud ‚Polka’ baasil, mida on ristatud sordiga ‚Elsanata’. ‚Sonata’ marjad on suured, veidi heledamad, kuid samuti sügavpunast värvi, viljaliha on roosakas, mahlane ja väga maitsev.

‚Sonata’ maasikas sobib samuti nii lauamarjaks, toitude sisse kui ka moosiks ja sügavkülmutamiseks. Nende kahe sordiga tavaliselt meie teadmine maasikasortidest piirdubki. Eestis kasvatatavate ja meile mujalt müügiks toodavate maasikasortide maailm on otse loomulikult märksa avaram.

Näiteks eelnimetatud tuntud ja armastatud ‚Sonatast’ on edasi aretatud kaunite marjadega ja saagikas sort ‚Sunsation’. Levinumad on veel sellised sordid nagu väga hea maitsega ja nii laumarjaks, moosiks kui ka sügavkülmutamiseks sobiv, pika valmimisajaga ja suurte marjadega sort ‚Elianny’, samuti väga kauni välimusega, kuid mitte väga magus ‚Honeoye’. Tuntud on veel sort ‚Bounty’ ja mitu teist, sealhulgas varased sordid ‚Rumba’ ja ‚Asia’.

Maasikakasvatajad on pidevalt otsimas-katsetamas uusi sorte, mis kas valmimisaja, maitseomaduste või kasutuse poolest valikut rikastaksid ja maasikahooaega pikendaksid. Muidugi vaatavad müügiks kasvatajad ka sortide haiguskindlust ning korjamise ja käitlemisega seotut. Peamine sordiaretuses on aga ikka see, et maasikamaiad uued sordid omaks võtaksid ja osta tahaksid.

Millist maasikat ja millal osta?

Asjatundjad on andnud maasikatega seotud nippe, mida tasub ehk tähele panna. Esiteks ei tasu teadjate sõnul osta maasikaid nädala esimestel päevadel, sest need marjad on tõenäoliselt juba pikalt, isegi 3–4 päeva külmhoones müüki oodanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles