Kuuma ilmaga sealiha hapukapsaga? Tänan, ei!

Redis.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Meie esivanematel on kombeks olnud talvel ühtesid ja suvel teisi toite süüa. Kergemaid toite eelistame soojemal ajal millegipärast siiani. Usun, et eriti palju neid inimesi ei ole, kellel juunis-juulis triibulihaga tehtud hapukapsaste järele isutab.

Talvine ja suvine menüü on läbi aegade ikka erinev olnud. Eks ühelt poolt on selle põhjuseks olnud toiduainete kättesaadavus, teisalt kindlasti ka keha energiavajadus. Talvel külmades tingimustes vajab keha rohkem energiat ja tugevamat toitu, et terve ja tegus olla. Tänapäeval pole meil ei toiduainete kättesaadavuse ega külmaga probleeme, kauplused ka talveajal kõike värsket pungil ja tuba kogu aeg soe. Aga kergemaid toite eelistame soojemal ajal millegipärast siiani.

Annavad vähem energiat

Kergetest toitudest võib mõelda mitut moodi. Ühelt poolt on kerged vähem toiduenergiat andvad toidud, mille valmistamisel on vähem rasva- ja suhkrurikkaid toiduaineid kasutatud. Need annavad meie kehale vähem toiduenergiat, muudavad olemise kergemaks ja aitavad kehakaalu vähendada või säilitada.

Kõige „libedamalt” läheb kuumtöödeldud ja väikesetükiliste või püreestatud väherasvaste toitude seedimine. Näiteks on kõhusõbralikud ja kerged seedida köögiviljapüreed ja -pudrud, püreesupid ja püreestatud kastmed.

On kergemad seedida

Teisalt on kerged sellised toidud, mis organismile kergemad seedida, mille valmistamiseks pole väga kiudaine-, valgu- või rasvarikkaid toiduaineid kasutatud. Kaunviljad (herned, oad, läätsed), mis küll valgurikkuse poolest kasulikud, annavad organismile seedimisel kõvasti tööd, samuti toored köögiviljad. Kõige „libedamalt” läheb kuumtöödeldud ja väikesetükiliste või püreestatud väherasvaste toitude seedimine. Näiteks on kõhusõbralikud ja kerged seedida köögiviljapüreed ja -pudrud, püreesupid ja püreestatud kastmed. Kergemad seedida on keedetud, aurutatud ja küpsetatud toidud, raskemad aga rasvaga praetud toidud.

Mõned väga energiavaesed toiduained, näiteks paljude poolt armastatud seened, samuti mõned kapsad, ei anna küll peaaegu üldse toiduenergiat, kuid on rasked seedida.

Saab lihtsa vaevaga valmis

Kerge toidu all võime mõelda ka hoopis vähese vaevaga valmistatavaid toite, mida saab kiiresti ja lihtsalt kas peaaegu kohe suhu ampsata või mõne minutiga valmistada, kui korraks aiatööde või muude suviste õueaskelduste ja -tegemiste juurest tuppa hüpata. Eriti ilusa ilmaga, mida loodetavasti ka tänavu suvel sama heldelt jagub nagu eelmisel, ei ole köögis vaaritamine just kõige populaarsem tegevus. Aga hästi süüa tahame ju iga ilmaga. Maksimaalselt poole tunniga peaks üks korralik lõuna- või õhtusöök suvel küll tehtud saama.

Kõik kolm korraga

Selliseid toite, mis annavad vähe energiat, on kergesti seeditavad ja hõlpsalt valmistatavad, leidub samuti. Põhjamaise suve staarid on kahtlemata värsked aedviljad. Kõige varem saame oma aiast ikka redist ja rohelist salatit, mida tuleb siis kohe hoogsalt tarvitama hakata, et need „vanaks” ei jõuaks kasvada.

Aedvilju võib lauale panna nii toorelt, aurutatult, keedetult kui ka küpsetatult koos erinevate kastmete ja segudega. Kui arvestada kõiki kolme asja – tagasihoidlikku energiasisaldust, kergemini seeditavust ja kiiret valmistamist –, võib tooreid aedvilju salatisse või vormitoitu riivida või peenikesteks ribadeks lõigata. Või siis neist putrusid, püreesid, püreesuppe või -kastmeid teha.

    Tagasi üles