Vereringeelundite haigused põhjustasid üle poolte surmadest

FOTO: Panther Media / Scanpix / Leung Cho Pan

Mullu suri Eestis üle 15 600 inimese, üle poolte surmajuhtudest põhjustasid vereringeelundite haigused.

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri Eestis eelmisel aastal 15 606 inimest, surmade arv tõusis aastaga 164 võrra, edastas instituut. Samas vanuse järgi standarditud suremuskordaja 100 000 inimese kohta vähenes.

Kõikidest surmadest 7957 oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, neisse suri 3154 meest ja 4803 naist. Aasta varem oli see kokku 8005 inimest. Kõige levinumad olid südame isheemia- ja kõrgvererõhutõbi ning peaaju veresoonte haigused.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3900 inimest. Kõige levinum oli kopsuvähk.

Õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu suri 821 inimest, neist 614 meest ja 207 naist.

Narkootiliste ainete kasutamisest tingitud surmade arv langes 2017. aastaga võrreldes 110 surmalt 39 surmale. Languse peamisteks põhjusteks olid 2018. aastal fentanüüli kättesaadavuse vähenemine Eesti narkoturul, sotsiaalprogrammi SÜTIK ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni programmi kättesaadavus.

Otseselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haiguste tõttu suri eelmisel aastal kokku 495 inimest, neist 113 naist ja 382 meest, enim vanuses 45-70. Kõige rohkem esines maksa alkoholtõbe. Aasta varem suri kokku alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse ja mürgistustesse 451inimest.

Tagasi üles