Ministeerium uutest nõuetest: tegevusetus muudab hooldekodude elanikud apaatseks

Hooldekodu. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Me ei usaldaks jätta oma lapsi lasteaeda, kus nad oleksid väljaõppeta inimeste hoole all. Sama lugu on meie hooldust vajavate eakatega, kellele soovime parimate oskustega südamlikke hooldajaid, kirjutab hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper sotsiaalministeeriumi blogis.

Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkavadki hooldekodudele kehtima tegevusloa nõuded, mille üks olulisim osa on miinimumnõuded hooldustöötajate kvalifikatsioonile 

Me ei usaldaks jätta oma lapsi lasteaeda, kus nad oleksid väljaõppeta inimeste hoole all. Sama lugu on meie hooldust vajavate eakatega, kellele soovime parimate oskustega südamlikke hooldajaid. Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkavadki hooldekodudele kehtima tegevusloa nõuded, mille üks olulisim osa on miinimumnõuded hooldustöötajate kvalifikatsioonile, kirjutab hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper. 

Hooldekodude turg on olnud vaba ja selliselt ka arenenud. Kui sotsiaalkindlustusamet alustas 2018. aastal järelevalvet üldhooldusteenuse üle, avanes pilt mitmetest murekohtadest, mis ei käi kokku väärika vananemisega. Selgus, et rõhk on füüsilisel hooldusel nagu toit, majutus, hügieenitoimingud, ja tervisenäitajatel. Kahetsusväärselt vähe pööratakse tähelepanu tegevustele, mille eesmärk on ajuerksuse, positiivse emotsionaalse seisundi loomine ja säilitamine.

Üldhooldekodu kliendid nimetasid enda tavaliseks igapäevategevuseks lihtsalt olemist ja voodis pikutamist. Oli neid, kes polnud pikka aega värske õhu kätte saanud. Ei ole ka harv, kui pikemat aega hooldekodus elanud inimene ei tea hooldekodust enamat kui see, kus asub tema tuba, wc ja söögisaal. Tuleb ette, et isegi jalutamise võimaluse kohta ei teata. Samas peab iga teenuseosutaja tegema pingutusi, et tagada kliendi võimalikult pikaajaline iseseisev toimetulek vähemalt teenusele saabumise tasemel, võimalusel selle paranemiseks.

Mõtestatud igapäevategevuse puudumist ning seetõttu apaatseks muutumist on korduvalt välja toonud ka õiguskantsler, kes on oma kontrollkäikudel tuvastanud mitmete ebaseaduslike ohjeldusmeetmete rakendamist ja inimväärikuse mitte tagamist. Alles äsja kuulsime hooldekodust, kus oli kasutusel õõvastav eraldusruum, kuhu kliente ebaseaduslikult luku taha pandi.

Õigeid töövõtteid tuleb õppida

Sageli on puudused tingitud sellest, et lihtsalt ei oska paremini: ei teata näiteks õigeid töövõtteid, ei tunta nõudeid ja ühel hetkel saab otsa jaks. Hooldustöötaja vajab oma tööks mitmekülgseid teadmisi hügieenist, ergonoomikast, tänapäevastest hooldusvõtetest, motiveerivast suhtlemisest. Hooldustöös on väga olulisel kohal ka töötaja isikuomadused.

Kõrge töökoormus sunnib aega ratsionaalselt planeerima, mis jätab vähem aega inimlikuks suhtlemiseks ja seetõttu võib mõjuda halvasti klientide emotsionaalsele rahulolule. Koolitatud töötaja oskab tähele panna ja suunata ärevuses või suhtlemisprobleemidega klienti ning ennetada võimalike konfliktsituatsioonide teket. Rääkimata enesesäästlikust hooldamisest, mis on valdavalt õpitav just koolitustel ning on oluline nii hooldustöötajale kui ka tööandjale.

Loe ka: Hooldekodud: uued nõudmised jätavad maahooldekodud töötajateta

Kutseõppe või täiendkoolituse on läbinud 70% hooldajaid

Viimastel andmetel on 1780 hooldustöötajast sobiv haridus umbes 70 protsendil, sh hooldaja kutseharidusega 460 inimest, taseme- või töökohapõhise õppe läbinud töötajaid ligi 300, täiendkoolituse läbinuid on 500. Veel mullu oli minimaalne vajalik erialane haridus vähem kui pooltel hooldustöötajatel.

Tegevusloa, sh hooldustöötaja kvalifikatsiooni nõue viidi sotsiaalhoolekande seadusesse sisse 2016. aastal ja jäeti hooldekodudele nelja aasta pikkune üleminekuaeg, et seadusesse kirja saanud miinimumnõuded täita. Sotsiaalministeeriumile esitatud aruannetes on praeguseks 64 hooldekodu kinnitanud, et nende kõikidel hooldustöötajatel on olemas vajalik ettevalmistus. Esialgsetel andmetel on Eestis kokku kuus hooldekodu, kus kõigil hooldustöötajatel puudub vajalik ettevalmistus.

Hooldustöötaja kutset on võimalik omandada 1- või 2-aastases kutseõppes, sh töökohapõhise õppe vormis või täiendkoolituse kaudu. Töökohapõhise õppe puhul toimub praktiline väljaõpe hooldekodus kohapeal, moodustades vähemalt 2/3 kogu õppe mahust.

Hooldustöötaja eriala kutseõppel (kahe aastane õppeperiood) õppiva inimese puhul loetakse hooldustöötaja minimaalne haridusnõue täidetuks, kui on läbitud 60 ainepunkti ja selle kohta on olemas koolitusasutuse tõend.

Hooldekodudele on siinkohal abiks töötukassa, kust on võimalik saada näiteks koolitustoetust tööandjale.

    Tagasi üles