Aa hooldekodu sai õiguskantslerilt noomida

Gerli Romanovitš
, ajakirjanik
Copy
Aa hooldekodu juhi Janek Lainjärve sõnul panustavad nad hoolduskvaliteedi tõstmisesse ning on näinud kurja vaeva, et majas püsiks värske õhk, tuba oleks soe ja toit hea.
Aa hooldekodu juhi Janek Lainjärve sõnul panustavad nad hoolduskvaliteedi tõstmisesse ning on näinud kurja vaeva, et majas püsiks värske õhk, tuba oleks soe ja toit hea. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Õiguskantsleri büroo kontrollkäik Aa hooldekodusse lõppes märgukirjaga, kus noomiti hooldekodu eraldusruumi olemasolu pärast, mis oli omaniku sõnul viimati ekstreemsetel erandjuhtudel kasutuses eelmisel suvel. 

Ette teatamata külastuse käigus mullu augustis leidsid õiguskantsleri nõunikud Aa hooldekodust eraldusruumi, kuhu inimesi vajaduse korral lukustada. Sama ruumi olemasolu on Aa hooldekodus fikseeritud ka 2007. ja 2013. aastal. 2007. aastal võis Aas eraldusruumi veel kasutada, sest seal oli ka erihooldekodu kliente. Küll heideti siis ette selle ruumi kehva seisukorda. 2013. aastal Aa hooldekodul eraldusruumi kasutamise õigust enam polnud ning ruum soovitati likvideerida. Eelmise aasta augustis tehti samasugune ettepanek ka uuele omanikule, MTÜ-le Vahtra Hooldemaja. 

Pole juba ammu kasutuses

MTÜ Vahtra Hooldemaja juhatuse liige Janek Lainjärv tunnistas, et 2018. aasta suvel oli ruum paaril korral lühikest aega kasutuses, aga seda politsei teadmisel ja soovitusel. "Need korrad, kui seda on kasutada tulnud, on äärmiselt ekstreemsed ning tähendanud ohtu meie töötajatele ja teistele hoolealustele," ütles ta ning lisas, et nad on nüüd võtnud hoolealuste puhul jäigema seisukoha ning kui inimene keeldub kodukorda järgimast ja rikub seda korduvalt, siis leping lõpetatakse.  

Väljavõtted dokumenteeritud eraldustest

Kell 16 tõi politsei Aa hooldekodusse alkoholijoobes hoolealuse. Isikult võeti ära 2 pooleliitrist pudelit süütevedelikku ja pool liitrit kosmeetilist piiritust. Nähtavalt ärritunud isik saadeti oma tuppa magama. 

16.30 tuli isik 1. korruse infolauda sisevalvetöötaja juurde, käes 17 cm pikkune lauanuga. Mees ähvardas endale ja töötajatele viga teha juhul, kui talle pudeleid ei tagastata. Nuga õnnestus isikult ära võtta ning 16.35 pani sisevalvetöötaja inimese eraldustuppa, kus ta käis isikut iga 10 minuti tagant kontrollimas. Kell 16.55 hakkas tööle maja tuletõrjesignalisatsioon − eraldusruumis olnud mees oli pannud põlema seal asunud madratsi. Mees päästeti toast välja, madrats kustutati ning välja kutsuti päästeamet, kes ventileeris ruumid. Tulekahju käigus evakueeriti pool maja esimese korruse hoolealustest. 

Mees anti üle politseile. 

***

Hommikul kell 9 tuli sotsiaaltöötaja kabinetti 3. korruse hooldaja, kes oli endast väljas, nuttis ning ütles, et kutsus välja politsei. Alkoholijoobes hoolealune solvas teda verbaalselt ning lõi käega vastu alaselga. Mees ähvardas, lubas ära kägistada hooldaja ja tema lapsed. Kohale saabunud politsei palus mehel rahuneda, kuid tulemusteta. Politsei viibis ka hoolealuse toa läbiotsimisel. Toast leiti alkohoolseid jooke, mis elaniku sõimlemise saatel ära viidi. Koos sisevalvetöötajaga viis politsei mehe eraldustuppa rahunema. 

Ka pärast toast vabanemist jätkas hoolealune hooldaja ähvardamist, mistõttu viimane pöördus oma õiguste kaitseks politsei poole. Juhtumist teavitati ka omavalitsust.  

Tavaliselt tulevad probleemid just nende inimestega, kes tegelikult peaksid minema erihooldekodusse. Järjekorrad on seal aga pikad ja nii pöörduvad omavalitsused teiste hooldekodule poole palvega, et nad ajutiselt probleemse inimese oma hoole alla võtaksid. Aa on hea valik seetõttu, et asub asulatest kaugemal ning alkoholi kättesaamine pole seal nii kerge. Ometi minnakse ka sealt kas bussiga lähedal asuvale Kohtla-Järvele või mõne kilomeetri kaugusele Varja poodi märjukese järele. Mõni ajab seda kättesaadavatest vahenditest hooldekodus kohapeal. 

"Muidugi see meile ei meeldi ning me korjame alkohoolsed joogid kodukorrale viidates ära, aga me ei saa ju inimeste liikumist piirata. Kui inimene on rahulik ja peab korda, siis pigistame silmagi kinni, aga me ei saa ohtu panna teisi kliente ega oma töötajaid, kui inimene muutub agressiivseks ning ähvardab töötajad ja nende pereliikmed ära kägistada," ütles Lainjärv. 

Vahepeal oli selliseid probleemseid inimesi Aas kuus. Kaks nendest käisid pärast viimast hoiatust viinaravil ja said abi. Ülejäänud on ära saadetud. "Aga probleem jääb: need inimesed, kelle meie ära saadame, jäävad tänavale või käivad mööda hooldekodusid. Erihooldekodudes kohtasid napib ning alkoholisõltuvusega inimestele meil eraldi hooldekodu pole," tõdes ta. 

"Loomulikult me tahaksime, et meie kliendid oleksid kõik rahulikud memmekesed, kes voodiserval sokki koovad, reaalsus on aga teine: hooldekodu on läbilõige ühiskonnast ja seal on igasuguseid inimesi." 

Praegu on olukord majas rahulik ning probleemseid inimesi pole. Eraldusruumi lammutamist alustas hooldekodu kohe, kui õiguskantsler käis. "Tegelikult olime seda alustanud juba varem," kinnitas Lainjärv. See ruum pole tema sõnul küll kasutuskõlblik − vaheseinad on seal maha lõhutud ning töö käib edasi −, aga tegelikult on selliseid mahajäetud ruume, sealhulgas vanu eriti ebainimlikke konge  nende suures mõisakompleksis palju. Näiteks vana mõisamaja keldris. "Me ei jõua neid kõiki ümber ehitada, tõestamaks, et me neid ei kasuta," lisas ta. 

Etteheiteid mitmeid 

Õiguskantsleri kirja järgi on ebaseaduslikus eraldusruumis inimesed olnud 2017. ja 2018. aastal. Tavaliselt mõni tund, kuid on olnud ka juhtumeid, kui inimene on lukustatud eraldusruumi hommikul ning sealt välja lastud alles tööpäeva lõpus. 

Vähemalt ühel puhul viidi kaks ägestunud inimest eraldusruumi samal ajal, seades ohtu mõlemad. Toona oli politsei nad majja tagasi toonud ja pannud sinna koos kainenema. 

Hooldekodu kodukorras on kirjas, et elanike suhtes võib kasutada ohjeldusmeetmeid ja inimene kuni kolmeks tunniks luku taha panna. Korda tutvustatakse kõikidele hooldekodusse tulijatele. 

Õiguskantsleri sõnul on inimeste ohjeldamine ebaseaduslik, sest MTÜ-l Vahtra Hooldemaja puudub tegevusluba ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks, kõik hooldekodu elanikud on üldhooldusteenusel: seega ei tohi hooldekodu elanikku tema nõusolekuta ruumi lukustada nii, et too ei saa sealt soovi korral lahkuda. Samuti ei ole lubatud inimest füüsiliselt ohjeldada.

"Hooldekodul tuleb eraldusruum kaotada − muutma peab ruumi sisustust ning kasutusotstarvet," seisab õiguskantsleri saadetud kirjas. 

Lisaks ebaseaduslikule kinnisesse ruumi eraldamisele tuvastasid ametnikud ka teisi puudusi. "Kõiki inimesi ei pesta ja nende voodipesu ei vahetata piisavalt tihti, samuti ei tehta õigel ajal hooldustoiminguid. Mõned inimesed ütlesid, et mähkmevahetust tuleb vahel oodata kaua ning see põhjustab ebamugavust ja halba enesetunnet," kirjeldasid ametnikud. 

"Tubades võis märgata tühjendamata siibreid, oli tunda ebameeldivat lõhna. Mõne inimese voodipesu oli määrdunud, mõnel aga puudus see üldse. Ühel inimesel puudus tekk, seda asendas lina," kirjeldasid ametnikud majas valitsevat olukorda. Lisaks kurtsid maja elanikud ametnikele, et töötajad on nendega kurjad ning nad ei saa piisavalt süüa.  

"Me proovime igati teenuse kvaliteeti majas tõsta ja etteheidetega, et meil haiseb, pakutakse kehvasti süüa või meil on külm ja hooldajad pole sõbralikud, pole ma nõus," ütles Lainjärv, lisades, et õiguskantsleri büroo tugines paljuski klientide ütlustele, mille puhul tuleb vaadata ka seda, millise inimesega tegu ning kui adekvaatseks võib seda pidada. 

"Meie maja on eelmise aasta jooksul kontrollitud järjepidevalt. Kõik ametkonnad, kes on kontrollkäike teinud, pole tuvastanud, et kliente oleks halvasti koheldud, ning sellekohaseid ettekirjutusi meile pole olnud," lisas asutuse juht, märkides ka, et ühelgi eraldusruumis olnud kraaklejal pole asutusele pärast kainenemist pretensioone olnud ning kõik juhused, kus seda on kasutatud, on täpselt dokumenteeritud ja põhjendatud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles