Pika ravijärjekorra taga on eriarstiusku eestlased

Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Viimastel aastatel on haigekassa tervishoidu suunanud üle miljardi euro, millest rohkem kui pool kulub eriarstiabi teenustele ja seeläbi ka ravijärjekordade leevendamisele, ometi on paljudel kogemus, et ooteajad arsti juurde on liiga pikad.

„Eesti inimesed on eriarsti usku ega pöördu oma tervisemurega esmalt perearsti poole, kes tegelikult koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi,“ tõdeb haigekassa tervishoiu valdkonna juht Maivi Parv haigekassa blogis.

Tema hinnangul on see üks oluline põhjus, miks eriarstiabi ravijärjekorrad on nii pikad. Seda kinnitab Parve sõnul ka asjaolu, et 2018. aastal tehti näiteks kõrgvererõhktõve korral eriarstide juurde 40 513 visiiti, mis oleks olnud välditavad, sest tervisemure saanuks lahendada perearst.

Perearst Karmen Jolleri sõnul on oluline oma perearsti usaldada. „Perearstid ja pereõed on oma ala tippspetsialistid, kes suudavad praktiliselt igal erialal anda väga head arstiabi ning hinnata, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst,“ kinnitab Joller.

Tema sõnul on perearstidel praegu mitmekülgsed võimalused tervisemurede lahendamiseks. Ühe näitena toob ta e-konsultatsiooni teenuse, mis võimaldab perearstil eriarstiga kiiresti konsulteerida patsiendi tervisemure asjus, ilma et inimene peaks ise eriarsti poole pöörduma.

„Iga inimene loodab oma tervisehädale leida võimalikult kiire lahenduse, kuid tegelikult ei suuda ühegi riigi tervishoiusüsteem tagada, et kõik inimesed pääseksid arstile nüüd ja kohe,“ tõdeb Parv.

Arstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda sõltuvalt nende terviseprobleemi tõsidusest. Doktor Joller kinnitab, et raskes seisundis inimene peab pereõe või perearsti vastuvõtule saama samal päeval.

„Kui inimesel on kiiremat sekkumist vajav tervisemure, siis otsivad perearst ja eriarst koostöös viisi, kuidas kiiremini abi tagada. Teised, kelle haigus ei ole nii ajakriitiline, saavad arstiabi sellise aja jooksul, mil nende tervislik seisund oluliselt ei halvene,“ ütleb ka Parv.

Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus.

Eestis ei ole ravijärjekorrad pikemad kui mujal. „Ravijärjekordade puudumine on Euroopas pigem erand kui reegel,“ tõdeb Parv. Ta toob välja, et võrreldes Eestiga ei ole ravijärjekorrad sugugi lühemad näiteks Hollandis või naaberriigis Rootsis, kus 90 päeva ravijärjekorras oodanud inimeste arv on viimase paari aastaga suisa kahekordistunud.

Loe pikemalt blogist.

    Tagasi üles