Eestlased peavad kõige suuremateks virisejateks vanemaid inimesi

Illustreeriv foto.

FOTO: jupiterimages.com

Uuringufirma Norstat viis aprillis läbi küsitluse, mille kohaselt arvab 58 protsenti eestlastest, et nende kaasmaalased vinguvad liiga palju.

Uuringu tellinud Tele2 turundusdirektori Ines Estrini sõnul viidi küsitlus läbi, et selgitada välja, kas stereotüüp pidevalt virisevatest eestlastest vastab tõele ja kas inimesed ise peavad seda probleemiks.

“Virisemine pole alati halb, vaid võib ka elu edasi viia. Kui Tele2 kliendid millegi üle kurdavad, siis me tegeleme probleemi lahendamisega ning see teeb tugevamaks. Näiteks on levi üle kurtmise tulemusena tänaseks kaetud 99 protsenti riigist väga korraliku ühendusega. Kui inimesed kurtsid siduvate lepingute ja leppetrahvide üle, siis lõpetasime need ka ära,” sõnas Estrin.

Norstati läbiviidud uuringu kohaselt tunnetasid nurisemist ja virisemist suurema probleemina 62 protsenti naisi ja 54 protsenti mehi.

Samuti näitas uuring, et eestlased peavad naisi meestest ülekaalukalt suuremateks nurisejateks. “Huvitaval kombel hindasid naised ise oma sookaaslasi selles osas meestest kriitilisemalt. Kui 60 protsenti mehi pidas naisi suuremateks kurtjateks, siis 69 protsenti naistest arvas nii teiste naiste kohta,” rääkis Estrin.

Eagruppidest peeti kõige suuremateks virisejateks vanemaid inimesi ning vaid kolm protsenti arvas, et lapsed vinguvad kõige rohkem.

Rahvustest peetakse selgelt suuremateks kurtjateks eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi (68 protsenti) kui venelasi (32 protsenti).

Maakondade elanikest suhtusid virisemisse kõige kriitilisemalt viljandimaalased, kellest 81 protsenti arvas, et nende kaaskodanikud kurdavad liiga palju. Kõige vähem pidasid virisemist probleemiks Ida-Virumaa elanikud.

Kokku osales aprillis läbiviidud uuringus 1078 inimest.

    Tagasi üles