Tarkade nanoosakeste abil saab parandada kõhuõõne kasvajate ravi
22. aprill 2019, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehtud teadustöös kasutati kõhuõõne vähkkasvajate uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisel nanoosakesi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.
Seedetrakti ja günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate, näiteks mao-, soole- ja munasarjavähi korral on kasvajarakkude levik kõhuõõnes üks sagedasemaid ilminguid.
Ravivõimalused on aga piiratud, sest kõiki kasvaja mikrosiirdeid pole võimalik operatsiooni käigus eemaldada ja keemiaravi doos on kõhuõõnevälistes kudedes avalduvate kõrvalnähtude tõttu piiratud.
„Võrreldes veeni kaudu manustatavate ravimitega saavutavad kõhuõõnde manustatavad vähiravimid kasvajakoes suurema kontsentratsiooni ning on palju efektiivsemad. Sellegipoolest põhjustavad selliselt manustatud ravimid kõrvaltoimeid kõhuõõne normaalsetes kudedes, kuna ravimid ei tunne ära oma „sihtmärki“,“ rääkis uurimistöö autor Hedi Hunt.
Koostöös doktor Olav Tammikuga Tartu Ülikooli Kliinikumist nägime, et TT1-nanoosakesed seonduvad patsientidelt operatiivselt eemaldatud kõhuõõne kasvajate proovidega. Nüüd tuleb loota, et Hundi töö jääb silma mõnele ravimifirmale.
Hundi sõnul on üks võimalus ravimite toime tõhustamiseks ja kõrvalnähtude vähendamiseks „laadida“ need nanoosakestesse ning katta osakeste pind vähkkude ära tundvate kullermolekulidega (lühikeste valgufragmentide ehk peptiididega).
„Selliste „tarkade“ nanoosakeste abil saab parandada ravimite lahustuvust, selektiivsust ja vabanemist kasvajarakkudes,“ selgitas ta.
Doktoritöö juhendaja, bio- ja siirdemeditsiini instituudi nanomeditsiini professor Tambet Teesalu kirjeldas, et kuigi mõned kasvajate kõhuõõnesiseseks ravimiseks mõeldud nanoravimid on jõudnud kliiniliste uuringuteni, ei ole seni ühtegi nanoravimit sellise manustamisviisi jaoks veel heaks kiidetud.
„Nanoosakeste suunamine kullerpeptiididega avab ravimiarenduses uusi võimalusi,“ on juhendaja veendunud. „Hedi Hundi doktoritöö tulemused näitavad veenvalt, et kullermolekul ehk peptiid koodnimega TT1 võimendab loommudelite puhul nanoosakeste akumulatsiooni kasvajalistes kudedes ja nende vähivastast toimet,“ rääkis Teesalu.
„Potentsiaalselt on meie tulemused kliiniliselt rakendatavad. Koostöös doktor Olav Tammikuga Tartu Ülikooli Kliinikumist nägime, et TT1-nanoosakesed seonduvad patsientidelt operatiivselt eemaldatud kõhuõõne kasvajate proovidega. Nüüd tuleb loota, et Hundi töö jääb silma mõnele ravimifirmale.“