Eluasemekulud suurendavad lõhet jõukate ja vähekindlustatute vahel

Kortermaja uuendamine.

FOTO: Meelis Meilbaum

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab kolmapäeval Tallinnas juba kümendat korda Balti Elamumajanduse Konverentsi, kus elamuvaldkonna eksperdid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe'i ja ÜRO juurest, samuti ministeeriumide, finantsasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete esindajad räägivad, milline areng korterelamuid, elamupiirkondi ja kodusid lähiaastakümnetel ees ootab.

"Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe'i hinnangul seisab Euroopa elamumajandus tõsiste väljakutsete ees: Euroopa vananeb ning lõhe vanade ja noorte, jõukate ja vähekindlustatute vahel muutub elamumajanduse osas aina suuremaks," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ja Hosing Europe'i juhatuse liige Andres Jaadla.

"Kimbutab ka üksindus - juba kolme aasta eest moodustas üheinimese leibkondade arv ühe kolmandiku kõikidest EL-i leibkondadest. 81 miljonit eurooplast pistab igapäevaselt rinda üle jõu käivate kodukuludega. Eluasemekulud haukavad eurooplaste rahakotist kõige enam ja ebaproportsionaalselt raskemalt tabab see vähekindlustatud leibkondi," selgitas Jaadla.

"Eestis läks mullu taas kallimaks elekter, tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30-protsendiline küttehinna tõus - ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul," sõnas Jaadla.

Sellepärast on Jaadla sõnul kõige olulisem otsida võimalusi taskukohase, samas energiasäästliku ja kaasaegse eluaseme saamiseks.

"Eestis on kindlasti renoveerimisel ülioluline roll. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ruutmeetri kohta suurem ning kodumajapidamised kulutavad ligi 45 protsenti kogu energiabilansist – renoveerimine on praegu turul olevatest odavaim võimalus energiasäästuks," nentis Jaadla.

Tema sõnul tuleb aga renoveerimise puhul kaaluda innovatiivset lähenemist, nagu näiteks hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud projektid, võttes eesmärgiks liginullenergiahooned või siis renoveerimine tehases eelvalmistatud moodulpaneelidega, mis tagavad kõrge ehituskvaliteedi ning lühendavad oluliselt ehitusprotsessi objektil. "Oluline on, et innovatsioonist saadav kasu jõuaks iga korteriühistu ja korteriomanikuni," märkis Jaadla.

    Tagasi üles