Abivahendikeskusest otsitakse enim abi seoses uriinipidamatusega

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Invaru.
Invaru. Foto: Urmas Luik

Invaru abivahendikeskuse aastakokkuvõtte näitab, et abivahendikeskusesse pöördutakse kõige tihedamini uriinipidamatusega seotud probleemidega. Ainuüksi mähkmed moodustavad 53% abivahendikeskuse käibest. Samas on tõusnud huvi ka ratastoolide üürimise vastu.

Abivahendite müügi ja üürimisega tegeleva Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido tõi pressiteate vahendusel välja, et 2018. aastal kasvas mähkmete kui peamiste inkotoodete müük võrreldes varasema aastaga 8,5%. Ühtekokku soetati abivahendikeskusest aastaga 2,7 miljonit mähet. Samuti on kasvanud vajadus madratsikaitsete ja mähkmeid fikseerivate pükste vastu.

“Uriinipidamatusega seotud probleemide kasvu taga on nii meie vananev ühiskond kui ka asjaolu, et probleemist julgetakse rääkida, nõu küsida ja lahendusi otsida,” selgitas Tiido ja lisas, et ka mähkmete ja sidemete mudelite valik on aastate jooksul täienenud.

Samas pole teemaga seotud piinlikkustunne veel täielikult kadunud ja nii puutub Tiido sõnul abivahendikeskus ikka ja jälle kokku olukorraga, kus selgub, et liiga harv mähkme vahetamine on põhjustanud nahale kahjustusi või pole vales suuruses mähe piisavalt lekkekindel. Seega julgustab ta parima lahenduse saamiseks küsima nõu nii perearstilt kui ka abivahendikeskuse teenindajalt.

Uriinipidamatusega seotud probleemide kasvu taga on nii meie vananev ühiskond kui ka asjaolu, et probleemist julgetakse rääkida, nõu küsida ja lahendusi otsida.

Tiido märgib, et lisaks uriinipidamatusega seotud inkotoodetele moodustasid ligi viiendiku kõigist soetatud ja üüritud abivahenditest ratastoolid.

“Kuna ratastoole on võimalik tänu riiklikule toetusele üürida ja sellest teatakse üha rohkem, kasutatakse seda võimalust päris palju,” selgitas ta ja lisas, et üle Eesti asuvate abivajajate käes oli üüris keskmiselt 2000 ratastooli. Ühtekokku oli üüritoodetena eelmisel aastal kasutusel ligi 9000 abivahendit, mida on 10% varasemaga võrreldes enam.

Abivahendite üürimine on klienditeeninduse juhi sõnul mugav lahendus. “Näiteks näeme, et jätkuvalt üüritakse palju potitoole ja tugiraame, sest neid on võimalik sarnaselt ratastoolile abivajaja tervise seisundi muutudes sobivamate vastu välja vahetada,” selgitas Tiido üürimise kasvu tagamaid.

“Üha rohkem vajatakse ka hooldusvoodeid, mis aitavad voodihaigel end kodus mugavamalt tunda ja lähedastel lihtsamini tema eest hoolt kanda,” lisas Tiido. Tema sõnul kasutavad abivahendi üürimise võimalust peamiselt just eakad või nende lähedased, samas osa abivahenditest üüritakse ka lastele ja täiskasvanutele.

Kuigi abivajajad on üha teadlikumad, paneb Tiido siiski südamele, et abivahendi ostmiseks või üürimiseks riikliku soodustusega peavad olema alati kaasas vajalikud dokumendid. “Asjatu käigu vältimiseks abivahendikeskusesse tuleb lisaks isikut tõendavale dokumendile ja arstitõendile võtta kindlasti kaasa ka isikliku abivahendi kaart.”


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles