Märtsiküüditamise aastapäev toob mitmeid mälestusüritusi

Kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas Maarjamäel.

FOTO: Remo Tõnismäe

25. märtsil möödub 70 aastat märtsiküüditamisest, mille puhul toimuvad Eesti eri paigus mitmed mälestusüritused. 

Kell 16 algab Eesti kommunismiohvrite memoriaalil mälestustseremoonia ja pärgade asetamine. Tseremoonia käigus avatakse pärast memoriaali valmimist inimeste abiga väljaselgitatud 200 ohvrile pühendatud uued nimetahvlid ning mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele.

Kõnelevad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Henri Zibo. Uute plaatide avamisel võtab sõna kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal, kelle 1949. aastal küüditatud vanaema nimi mälestusseinale kantavate nimede hulgas on. Memoriaali taga olevast uurimistööst räägib Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu. 

Traditsiooniliselt süüdatakse mälestusküünlad Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Raekoja platsil, Pärnus Iseseisvuse väljakul ja Narvas Raekoja platsil algusega kell 18. Vabaduse väljakul on maha märgitud Eesti kaardikontuur, millele on kantud raudteeliinid, kust saatuslik teekond alguse sai. Lasertehnoloogiaga kuvatakse Vabaduse väljakul hoone seinale märtsiküüditamise lugu, samuti küüditatute nimed.

Soovime, et noored ei unustaks inimõigusi ja vabadusi, mis sellel päeval kadusid. Tähtis on mäletada hetki ajaloos, mis poliitiliste tagakiusamiste tõttu viisid vabaduse kaotuseni.

"Soovime, et noored ei unustaks inimõigusi ja vabadusi, mis sellel päeval kadusid. Tähtis on mäletada hetki ajaloos, mis poliitiliste tagakiusamiste tõttu viisid vabaduse kaotuseni,” ütles Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Mikk Tarros.

“Paraku viib aeg meie hulgast inimesed, kes on kommunistlikku terrorit kogenud. Seda enam lasub elavatel kohustus talletada nende mälestus ja tutvustada rasket, ent õpetlikku kogemust uutele põlvedele. Unustamine sillutab tee inimelu ja -vabadust ohustavate ideoloogiate võidutsemisele. Sarnaselt Eestiga said totalitaarsete režiimide jõhkrust tunda mitmed teised rahvad. Peame pingutama rahvusvaheliselt, et ühiskondade ajalooteadlikkus kasvaks ja meie tulevik oleks kindlam,” sõnas Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.  

Kell 12–21 kõlab memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi teos „Spiegel im Spiegel“.

Mälestuspäeva õhtul värvub totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümboleid, endine Patarei vangla mere poolt punaseks. Eesti Mälu Instituudi juhtimisel ja Eesti riigi toel luuakse

Leinalipp.

FOTO: Kristjan Teedema

Kunstirühmitus Sled, mis tegeleb kaasaegse kunsti ja antropoloogia piirimail mälu ja identiteedi küsimustega, näitab 25. märtsist kuni 14. juunini kuueteistkümnes erinevas Eesti raudteejaamas näitusesarja „Siberi lapsepõlv“.

Valitsuse otsusel heisatakse 25. märtsil ühekordselt leinalipud.

Mälestusüritusi korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut, noorteühing Avatud Vabariik, Sled, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu koostöös justiitsministeeriumiga.

1949. aastal viis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 22 000 Eesti inimest, keda tembeldati „sotsiaalselt võõraks elemendiks“.

    Tagasi üles