Kõrvaarst: vanadusega kaasneva kuulmisnõrkuse vastu ei aita mingid imetilgad

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulmiskahjustus raskendab sotsiaalset suhtlust.
Kuulmiskahjustus raskendab sotsiaalset suhtlust. Foto: Shutterstock

Vananemisega seotud kuulmislangust ei saa välja ravida, mistõttu ei tasu uskuda ka seda lubavaid petlikke ravimeid, tõdes Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst, audioloog Maret Lepplaan.

15 protsendil maailma elanikkonnast esineb kuulmislangus, mis tähendab, et kuulmislävend on >25 dB HL, vahendab Virtuaalkliinik. Veerand kuulmislangusega inimestest on üle 65-aastased. Kui 20-aastaste hulgas on kuulmislangus marginaalne, 40-aastaste hulgas väike, siis üle 60-aastastel suur ja 80-90-aastastel esineb juba pea kõigil. Statistika näitab, et aasta-aastalt kuulmislangusega inimeste osakaal maailmas tõuseb. Selle üheks põhjuseks on diabeedi esinemissageduse suurenemine, kuna nii I kui ka II tüüpi diabeedi puhul esineb keskmisest rohkem kuulmislangust.

Vanadusega seotud kuulmisnõrkust ravimitega välja ravida ei saa, mis tähendab, et kõik tilgad või muu selline, mis seda lubavad on vaid suur pettus. Ravitav on välis- ja keskkõrvainfektsioon ning mõned üksikud keskkõrva haigused on opereeritavad, kuid mürakahjustusest või vanusest tingitud kuulmislangust ei saa välja ravida. 

Vanaduskuulmisnõrkuse korral on tegemist kõne kuuldavuse kvaliteedi langusega, mis tähendab, et inimene kuuleb üldiselt halvemini osasid häälikuid, näiteks konsonante või vokaale. Seetõttu ütlevad inimesed arstile, et ma kuulen küll inimesi rääkimas, aga ei saa aru, mida nad räägivad. Samuti öeldakse, et vaikse tausta ja selge diktsiooni korral kuuldakse öeldut selgesti, aga mürarikka tausta korral ainult teatud häälikuid.

Kuulmislanguse puhul on suureks probleemiks rehabilitatsioonivahendite vähene kasutus - vaid iga viies mõõduka kuni raske kuulmislangusega patsient kasutab kuuldeaparaati. Kuulmislangus on aga seotud kognitiivsete võimete vähenemisega ja dementsuse riski tõusuga, kui patsient ei kasuta kuulmisabivahendeid. Nende, kellel on kuulmislangus, aga kes kannavad sobilikke kuulmisabivahendeid, kognitiivse võimekuse muutus aja jooksul on sarnane nendega, kellel ei ole kuulmislangust. Kuuldeaparaatide positiivne mõju kognitiivsele võimekusele on tingitud muuhulgas suhtlemisvõimaluse taastumisest, mis tihendab sotsiaalset suhtlust ja parandab meeleolu, vähendades sellega depressiooni riski.

Loe lugu täismahus Virtuaalkliiniku portaalist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles