Naised on pensioniikkka jõudes vähem kindlustatud

Pensionivalmidusuuringu kohaselt on Eesti naised pensionieas meestega võrreldes rahaliselt vähem kindlustatud.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

SEB igal aastal korraldatava pensionivalmidusuuringu kohaselt on Eesti naised pensionieas meestega võrreldes rahaliselt vähem kindlustatud.

Negatiivset rolli mängivad mitmed tegurid, näiteks 30 protsendi suurune palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe, samuti  naiste väiksem riskitaluvus, mille tõttu naised vanuses kuni 50 aastat kasutavad umbes viis protsenti vähem aktiivseid, pensioni väärtust kasvatavaid fonde.

Ka mõjutab naiste rahalist seisu pensionieas ajaolu, et nad on alustanud raha kogumist keskmiselt neli aastat hiljem, lastega kodus oldud aeg, mis vähendab tööstaaži riikliku pensioni suuruse arvutamisel ning naiste pikem eluiga, mille tõttu jaguneb kogutud raha palju pikema perioodi peale.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin märkis, et vaatamata sellele, et naised on üldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas väljendub selles,  et nad liituvad parema meelega teise ja kolmanda sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus, on reaalsuses naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem.

"Siin on oma roll naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pension on juba ukse taga," rääkis Schamardin. 

Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat. Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26 protsenti, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33 protsenti.

Kolmanda pensionisamba fondides paiknevad naiste säästud on keskmiselt 18,5 protsenti väiksemad, kui meeste omad. Kõige aktiivsemalt asuvad säästma pensionieale lähenevad naised. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot, nii teeb 43 protseti vastanutest, 37 protsenti aga kogub iga kuu üle 100 euro. Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.

Eesti teise samba investori säästud on keskmiselt 6100 eurot, võrdluseks Läti keskmised säästud ulatuvad vaid 2970 euroni.

    Tagasi üles