Tervisele on kasulikum kasutada suuremaid rahakupüüre

Eurod.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Gripihooajal on muutunud ülimalt aktuaalseks hügieenipõhimõtete järgimine, et vältida nakkushaigusi. Haigused võivad inimesele üle kanduda igapäevases tegevuses, ka kasutades maksmisel sularaha. Mitmed riigid üritavad seda probleemi vähendada, võttes paberraha asemel kasutusele polümeerraha.

Hiljuti kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate instituudi magister ja meditsiinidoktor Khalil Bassam oma magistritöö sularaha mikroobse saastatuse kohta.

Khalil Bassam võrdles oma magistritöös paberraha mikroobidega saastatust polümeerrahaga.

Samas oli uurimuse märkimisväärne avastus, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.

Materjalivahe ei loe

Võrreldavateks kupüürideks olid kahest linnast ringlusest korjatud rahatähed: eurod Tallinnast ning naelad Londonist. Uurimuses võrreldi nelja tüüpi kupüüre: 5- ja 10-naelased (polümeerraha) ning 5- ja 10-eurosed (paberraha).

Mikroobide taset mõõdeti ATP (adenosiin trifosfaat) meetodil ning tulemust väljendati RLU ühikutes (Relative Light Unit, eesti k. suhteline valgusühik). Rahatähtede mõõtmise viis Bassam läbi Microbial Innovation Technology laboris Derbys (Ühendkuningriik).

Uurimuse tulemusena leidis Bassam, et mikroobidega saastatuse võrdluses paberrahal ja polümeerrahal olulist erinevust pole – mõlemad on samal tasemel mikroobidega kaetud. Sellega panustas ta müüdi ümberlükkamisse, et polümeerraha aitab vähendada inimeste nakatumist nakkushaigustesse. Samas oli uurimuse märkimisväärne avastus, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.

Asjaolu, et väiksema väärtusega kupüürid kandsid rohkem mikroobe, näitab, et need kupüürid ringlevad käest kätte oluliselt tihedamini. Samuti võib see viidata raha kasutajate sotsiaal-majanduslikule taustale.

Võimalik turvalisusrisk

Oma magistritööga tõi Bassam välja bioloogilise ohuteguri, millele vähe tähelepanu pööratakse – sularaha. Kaitsmisel viitas autor ka riskile, et paberraha võidakse kasutada bioterrorismi vahendina. Näiteks New Yorgi ülikooli uuringus leiti sularahalt ka Siberi katku pisikuid. Vastne magister leiab, et riigil peaks olema selliseks bioterrorismi hädaolukorraks varuplaan – lülituda kriisiperioodiks üksnes elektroonilistele makseviisidele ja katkestada sularaha kasutamine.

Varasema arstiharidusega, Ühendkuningriigi kodanik Khalil Bassam tuli Eestisse ning astus TalTechi tervishoiutehnoloogia magistriõppesse, sest leidis, et õppekavas on ühendatud tervishoid ning digitaalsed lahendused kaasaegsel tasemel. Õppekava leidis Bassam olevat unikaalne Euroopas ning väärtuslik tema karjääri jätkamisele Ühendkuningriigis.

Magistritööd juhendasid majandusteaduskonna tööohutuse professor Piia Tint ning lektor Tarmo Koppel. Juhendajad hindavad magistritöö praktilist väärtust kõrgelt eriti tööohutuse aspektist, kuna just klienditeenindajad moodustavad kõige suurema osa Eesti töötajaskonnast.

Tagasi üles