Gripi haripunkt: haigus niidab vanureid ja väikelapsi
14. veebruar 2019, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/11/7197427t1h47e1.jpg)
Grippi ning hingamisteede viirushaigustesse on nakatunud tuhandeid inimesi, intensiivravile satuvad aga riskirühma kuuluvad väikelapsed ning kroonilisi haigusi põdevad eakad.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5978 inimest, neist 44,7 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelnenud nädalaga arstide poole pöördunute arv oluliselt ei muutunud, edastas terviseamet.
Amet hindab grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Vanemaealiste inimeste hulgas kasvas haigestumine 37,5 protsenti, väike tõus oli ka alla nelja-aastaste laste seas. Teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes eelnenud nädalaga võrreldes 82 protsendilt 73,7 protsendilie, samas hakkas kasvama muude viirustega seotud haigestumiste arv. Muudest hingamisteede viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega, millesse sagedamini nakatuvad alla kaheaastased lapsed. RS-viiruse sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel vajas gripi tõttu hooaja algusest haiglaravi 835 patsienti, neist 58,9 protsenti on olnud kuni 19-aastased noored. Viimaste nädalate jooksul oli haiglaravile sattunud inimeste juurdekasv seotud peamiselt gripilainega vanemaealiste seas.
Gripi tõttu vajas alates jaanuarist intensiivravi 56 inimest vanuses 3–95 eluaastat, neist 35 olid üle 65-aastased. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kaks kolmeaastast last kuulusid riskirühma vanuse tõttu. Ülejäänud kuulusid riskirühma nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Seitse patsienti olid hooldekodust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Kreekas. Madalaks hinnatakse haigestumust Belgias, Taanis, Islandil, Rootsis, Iirimaal, Norras ja Ühendkuningriigis. Ülejäänud riigid hindasid gripi haigestumuse intensiivsust keskmiseks. Domineerivaks gripiviiruseks on A-gripiviirus (H1N1)pdm2009 ehk maakeeli seagripp.
- Loe seagripist rohkem siit: Eestis levib seagripp - mille poolest on see tõbi teistmoodi?
Kuna gripp ja hingamisteede viirushaigused levivad kiirelt, paneb terviseamet südamele, et püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab amet tungivalt gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõne haigustunnuse (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi või peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb TÜ kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Lõuna–Eesti haiglate edastatud andmetel.