Teadmiseks: kuidas toimib ravimite ehtsuse kontrolli süsteem

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2D kood ravimipakendil.
2D kood ravimipakendil. Foto: Allikas: sotsiaalministeerium

Sel laupäeval, 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimitootjate ja Euroopa Komisjoni koostöös ellu kutsutud uus ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis aitab senisest veelgi tõhusamalt kaitsta inimesi võltsitud ravimite eest. Ravimipakenditele paigaldatakse turvaelemendid ning loodud on turvaelementide andmekogu, mis võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas tarneahela punktis. 

Eestis haldab ravimite turvaelementide andmekogu Ravimitootjate Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse koostöös loodud Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS). 

„Oleme viimaste kuude jooksul uut süsteemi testinud ja pidevalt täiustanud, samuti abistanud kõiki kasutajaid nii lepingusõlmimisel kui ka andmekoguga liidestamisel ja kasutamisel. Tänaseks oleme Eesti poolt süsteemi käikulaskmiseks valmis,“ kinnitas REKS-i juhatuse liige Raul Mill. 

Kuna süsteem on uudne ja samas mastaapne, võivad rakendamise alguskuudel apteekrid turvaelementide skaneerimisel saada veateateid ning võib tekkida tehnilisi tõrkeid.

Kuidas toimib?

Uue süsteemi puhul skaneerib apteeker ravimi müümisel pakendil olevat 2D koodi, IT lahenduse abil võrdleb seda turvaelementide andmekogus oleva infoga ning kontrollib, kas pakendi rikkumise vastane vahend on terve. 

Pärast ravimi müüki kõrvaldab ta ainulaadse identifikaatori kasutuselt ning pakend saab turvaelementide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa. Turvaelementide süsteemi rakendamine aitab välistada võltsitud ravimite jõudmise seaduslikku tarneahelasse. 

Kuna süsteem on uudne ja samas mastaapne, võivad rakendamise alguskuudel apteekrid turvaelementide skaneerimisel saada veateateid ning võib tekkida tehnilisi tõrkeid.

„Uues süsteemis on kohustusi ravimitootjatel, hulgimüüjatel ja apteekritel, lisaks käivitub üheaegselt kogu Euroopas uus andmekogu – iga lüli siit võib põhjustada häireid kogu ketis. See ei tähenda, et ravim on võltsitud, tegemist on muudatustega kaasnevate raskustega, mis aja jooksul peavad leevenema. Oleme sellised olukorrad läbi arutanud ja oluline on, et kõik osapooled panustavad, et asjatult ei jääks keegi talle vajaliku ravimita,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. 

Ravimite turvaelemendid peavad edaspidi olema paigutatud enamikule retseptiravimitele, samuti suurema võltsimisriskiga käsimüügiravimile omeprasool. Uus süsteem rakendub järk-järgult – varem toodetud ravimeid võib turustada ilma turvaelementideta säilivusaja lõpuni.

Kasvav probleem kogu maailmas

Võltsravimite kasutamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult.

„Eestis ei ole võltsitud ravimid seni levinud, ent arvestades nendega kaubitsemise ulatust maailmas, tuleb ka siin olla nende võimalikuks ilmumiseks valmis,“ ütles sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato.

„Võltsitud ravimid on tõsiseks ohuks inimeste tervisele, seepärast on tänuväärne, et erasektor – ravimitootjad, hulgimüüjad ja apteekrid on inimeste tervise kaitsmiseks võtnud enda peale sedavõrd olulise ja mastaapse süsteemi juurutamise.“

Üle-euroopalise süsteemi ülesehitamist finantseerivad ravimitootjad, ka Eestis finantseerib vajalikku andmekogu täies ulatuses erasektor.

  • Võltsitud ravim võib näiteks sisaldada vale toimeainet või olla üldse ilma toimeaineta; ravimis võib olla õige toimeaine, kuid selle puhtusaste või kogus ei ole piisav; ravim võib olla õigete koostisainetega, kuid valmistatud teadmata kohas ja tingimustes.
  • Sellised tooted on tõsiseks ohuks inimeste tervisele, kuna nendega ei saa ravida haigusi, need võivad põhjustada ohtlikke koos- ja kõrvaltoimeid, halvimal juhul olla ka eluohtlikud. Seetõttu on Euroopa ravimitootjate ja Euroopa Komisjoni algatusel loodud süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis.
  • Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud ka Norra ja Šveits. Sarnaseid võltsravimite levikut takistavaid süsteeme ehitatakse üles ka USA-s, Ladina-Ameerikas ja Venemaal.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles