Pole vahet, kas majapidamistöö või treening: liikumine säilitab eakatel parema ajutöö
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
18. jaanuar 2019, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmisest aktiivsema elustiiliga inimestel säilivad paremad mälu- ja mõtlemisoskused ka siis, kui dementsusega seotud ajukahjustused või biomarkerid on juba olemas.
Rushi ülikooli Alzheimeri tõve keskuse uuringus mõõdeti osalejate füüsilist aktiivsust kaks aastat enne nende surma ning uuriti nende annetatud ajukudet peale surma. Leiti, et aktiivsemal elustiilil on ajule kaitsev mõju ka siis, kui ajus on toimunud juba haiguslikud muutused, vahendab Medical Xpress.
Rohkem liikuvatel inimestel oli parem mälu ja mõtlemisoskused võrreldes osalejatega, kes olid istuva elustiiliga ja ei liikunud eriti üldse. Uurijad leidsid, et liikumine võib tekitada kognitiivse reservi, mis aitab säilitada mõtlemist ja mälu, kui ajus on juba Alzheimeri tõve ilminguid näha.
Uuringus võrreldi 454 eaka aktiivsust ja kognitiivsete testide tulemusi. 191 neist oli dementsus ja 263 mitte. Kõik osalejad tegid füüsilise koormuse, mõtlemise ja mälu teste igal aastal 20 aasta jooksul. Osalejad nõustusid peale surma oma aju teadustööks annetama. Keskmine surmaiga oli 91 aastat. Keskmiselt kaks aastat enne surma anti osalejatele aktiivsusmonitor, mis mõõtis nende liikumist kogu päeva jooksul. Sealhulgas mõõdeti igasugust liikumist, nii kodus tehtud samme kui treeningut.
Uurijad leidsid, et rohkem liikumine seostus paremate mälu- ja mõtlemisoskustega, kuid kõrgemal tasemel olid ka motoorsed võimed. Motoorsed oskused aitavad liikumise ja koordinatsiooniga ning on seotud ka mõtlemise ja mäluga. Leiti, et väiksed muutused liikumises seostusid suurte erinevustega dementsuse tekkimises. Peale osalejate surma otsisid teadlased nende ajukoest dementsuse ja Alzheimeri biomarkereid.
Suhe aktiivsuse ja testitulemuste vahel jäi püsivaks ka siis, kui tulemused kohandati osalejate ajukahjustuste tõsidusega. Füüsiline aktiivsus tagas paranenud mälu ja mõtlemisoskused nii dementsetel kui tervetel inimestel.
Uuringus ei kinnitatud põhjus-tagajärg seost. On ka võimalik, et inimesed, kes kaotavad mälu ja mõtlemisoskused, liiguvad vähem. Samuti ei vaadatud, kui liikuvad olid osalejad kogu elu jooksul ning seega ei teata, kas ka aktiivsus varasemas elus võis rolli mängida.