Terviseamet kutsub kampaaniaga hoiduma ebaravist

Foto: Toomas Huik

Terviseamet alustab reedel kampaaniat „Tervis pole naljaasi“, millega soovitakse tõsta inimeste teadlikkust ebaraviga seotud terviseohtudest ning rõhutada teaduspõhise tervishoiu eeliseid.

„Tahame meelde tuletada, et Eesti tervishoid on kvaliteetne ja usaldusväärne ning et tervisemurega tuleb alati pöörduda arsti poole,“ ütles põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik. 

Temasõnade kohaselt on oluline, et inimesed suudaksid iseseisvalt vahet teha tõenduspõhisel tervishoiul ja ebaravil, sest ebaravi pakutakse sageli väga atraktiivsel ja esmapilgul usaldusväärsel moel.

„Ebaravitsejad kasutavad oma toodet või teenust reklaamides sageli segadusse ajavaid termineid, mis tegelikkuses midagi ei tähenda.“    

Kuidas ebaravitsejat ära tunda?

• Haridus – ebaravi propageerijal võib olla kõrgharidus, kuid tema meditsiiniline haridus on enamjaolt kas poolik või puudub see täielikult. Võibolla on ta omandanud teadmised mõnel tervishoiuga kaudselt seotud erialal, mis inimesi ravida ei luba.
• Käitumine ja lubadused – olemuselt sageli emotsionaalne ja pealetükkiv. Lubab lihtsaid ja kiireid lahendusi aeganõudvatele probleemidele, oma jüngritele lubab ka kiiret rikastumist. Toetudes erinevatele vandenõuteooriatele vastandab end muu maailmaga ning süüdistab arste ja riiki pahatahtlikkuses.
• „Isiklik kogemus“ – oma juttu põhistab ta ka „isikliku kogemusega“ stiilis „minu koer ju sai terveks“, „laps tervenes imeväel“, „valu oli nagu käega pühitud“. Samuti räägib ta lihtsatest asjadest väga keeruliselt ja kasutab sageli ka tundmatuid või valesid termineid – tema jaoks on oluline, et jutt kõlaks targa, kuid arusaamatuna. Näiteks võib tema suust kuulda järgmisi katkeid: „tugevdab immuunsüsteemi“, „tegemist on loodusliku ainega“, „tegemist on põletikuvastase aine või protseduuriga“, „muudab organismi pH-d“, „aitab kõige vastu“ ning „puhastab organismi“. Viimase tõestuseks tuuakse ka oksendamist ja kõhulahtisust, mis on tegelikkuses mürgistuse sümptomid.
• Teenuse pakkumise omapära – ebaravi propageerija on nii „arst“ kui „apteeker“, pannes inimesele nii „diagnoosi“, määrates „ravi“ kui ka müües siis sinna juurde „sobiva“ preparaadi.
• Suhtumine teenuse maksumusse – ebaravitseja sõnul pole rahale vaja mõelda, sest tervis on kallis...
• Tegevusloa ja registreeringu puudumine – õigel tervishoiuteenust osutaval ettevõttel on alati olemas ka tegevusluba, mida saab kontrollida siit. Eestis tegutsev tervishoiutöötaja peab aga olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.

Allikas: www.terviseamet.ee/et/ebaravi

Ebaravi all mõistetakse nii ravitoimeta tooteid kui teenuseid. Kuigi ebaravi ise või selle käigus inimesele pakutav preparaat ei pruugi alati otseselt tervist kahjustada, võib raske tervisemure korral tõenduspõhise tervishoiu hülgamine ja ebaravi eelistamine lõppeda kas väga raske tervisekahjustuse või surmaga.

Kampaania teemalehelt www.terviseamet.ee/ebaravi leiab infot nii ebaravi olemuse kui ohtude kohta, lisaks saab kodulehelt ja terviseameti Facebooki ning Youtube teemalehtedelt vaadata ebaravi-teemalisi videoklippe, kus peaosa mängib Märt Avandi.