Riigikogu langetas pensionifondide valitsemistasusid
12. detsember 2018, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/20/5861427t1h62e8.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu investeerimisfondide seaduse muudatused, millega vähenevad teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäärad seniselt 2 protsendilt 1,2 protsendile.
Muudatuste eesmärgiks on suurendada teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi.
See näeb ette langetada teise samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu piirmäär on juba praegu 1,2 protsenti.
Äsja vastu võetud järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates tuleva aasta septembrist või hiljem loodud kohustuslike pensionifondide puhul fondi loomise hetkest. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.
Selleks peab kohustusliku pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu alates tuleva aasta septembrist või hiljem loodud kohustuslike pensionifondide puhul fondi loomise hetkest.
Seadusega vähenevad pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud sada protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni kümne protsendi ulatuses aktsiatesse. Praegu need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.
Lisaks lubatakse teise samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise viie protsendi asemel investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi varast.
Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis.
Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid kolmandasse sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.
Eelnõu poolt hääletas 85 riigikogu liiget ning vastu oli üks liige. Seadus jõustub 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide tasusid ja investeerimispiiranguid puudutavad normid jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu kehtestas pensionireformiga isetõusva pensioniea
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.
Seaduse muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat, teatas riigikogu pressiteenistus.
Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat.
Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.
Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.
"Paindlik pension annab vanemaealistele, kes näiteks täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. Kui seni ütleb riik, et töötamise korral niinimetatud eelpensioni ei saa, siis edaspidi saab inimene ise valida endale sobivaima lahenduse," ütles pressiteate vahendusel sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Ta lisas, et vanemaealiste töötamine kindlasti kasvab tulevikus, sest inimesed elavad järjest kauem ja soovivad olla aktiivsed. "Niisamuti vajab meie vananev ühiskond töökäsi ja tööandjad hakkavad üha enam hindama ka vanema inimese kogemust," märkis Iva.
Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.