Jõulutähed sünnivad Aafrikas

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurmiko juht Jaak Ungerson räägib, et ehkki jõulutähti on Nurmikos kasvamas üle paarikümne värvi, eelistab eestlane kindlalt punaseid.
Nurmiko juht Jaak Ungerson räägib, et ehkki jõulutähti on Nurmikos kasvamas üle paarikümne värvi, eelistab eestlane kindlalt punaseid. Foto: Erakogu

Pole kahtlustki, et eelolevate nädalate üks ostetumaid kaupu on jõulutähed, neist 100 000 on viimased pool aastat kosunud Nurmiko kasvuhoonetes. Pärit on need põnevate lehtedega armastatuimad jõululilled aga Aafrikast.

Nurmiko juht Jaak Ungerson räägib, et jõulutähe emaistandused asuvad Aafrikas, kus võetakse taimedelt pistikud ja saadetakse Saksamaale, seal kasvatatakse neile väikesed juured alla. Eestisse jõuavad beebitaimed juunist augustini, siin taimed potistatakse ja kasvatatakse suureks.

Kuna jõulutäht vajab „õitsema hakkamiseks” ehk ülemiste lehtede värvumiseks lühikest päeva, tähendab kasvatamine ka pimendamist. Kui kodustes tingimustes soovitatakse taime jõuluvärvidesse ajatamiseks sellele alates septembrist pooleks ööpäevaks must kott peale tõmmata, siis sarnaselt käitutakse ka aiandis.

„Jah, tervele kasvuhoonele tõmbame nii-öelda koti peale,” sõnab Ungerson. „Must kate läheb pimendamiseks septembrist kogu kasvuhoonele peale kell 17 ja hommikul kell 8 tuleb pealt ära. Nii saavutame lühipäeva tingimused ja kõrglehed hakkavad värvuma.”

Punase usku rahvas

Nurmiko kasvatab selleks jõuluks üle 100 000 jõulutähe, mis kõik müüakse ära Eestis. Varasematel aastatel on müüdud ka Soome, aga praegu läheb kohalik müük nii hästi, et kogu kaup ostetakse juba siin ära.

Kasvatatavate jõulutähtede kogus on varasemate aastatega sama ja siin seab piirid kasvuhoone suurus. „Meil on aastatega välja kujunenud kultuurid, mida kasvatame, ja kuna kasvuhooneid juurde ehitatud ei ole, siis rohkem kasvatada ei saa,” seletab Ungerson ja lisab, et eestlaste jõulutähelembus on nii suur, et kui nad rohkem kasvataksid, õnnestuks ilmselt needki maha müüa.

Jõulutähtede tellimused antakse sisse varakevadel ja vastavalt sellele, kui palju ja milliseid värve kaupluseketid soovivad, Nurmiko kasvatabki. Olgu öeldud, et näiteks järgmise hooaja suvelillede tellimused esitati augustis.

Ehkki jõulutähti on Nurmikos kasvamas üle paarikümne värvi, on 85 protsenti neist traditsioonilised punased. „Põhiliselt tahetakse punast, siis tuleb valge ja seejärel kõik muud: erinevad roosad toonid, merloo, täpilised ja kahevärvilised,” loetleb Ungerson.

Kasvuhoone on jõulutähtedest tühi detsembri teiseks pooleks ja kohe tuleb selle asemele tulp.

Tuuletõmbus ja liigkastmine

Et jõulutäht võimalikult kaua ilus püsiks, on vaja jälgida, et taim ei saaks tuuletõmbust ja seda ei tohi üle kasta. Just tuuletõmbus ja liigniiskus on jõulutähe suurimad vaenlased.

Tegelikult on jõulutähe eest hoolitsemine Ungersoni sõnutsi väga lihtne. „Koju viies ei tohi taim tuult saada ja kodus lahtise akna ligidal olla. Kastma ei pea iga päev, vaid siis, kui tunned, et pott on kergeks läinud,” õpetab lillekasvataja.

Taim kastetakse korralikult läbi ja pärast tuleb kindlasti alustaldrikule valgunud vesi ära valada, sest seisvat vett see taim ei talu. Uuesti kastetakse siis, kui pott on taas kergeks muutunud. Kasta võib nii mulda kui anda vett alustaldrikult.

Hea hoolitsuse korral võib jõulutäht jääda perre püsililleks. Kevadel muutub küll välimus nirumaks, aga suveks võib taime õue põõsa alla kosuma viia ja sügisel tuppa tuua. Septembrist hakake poole ööpäeva kaupa taime pimendama, nii võite uueks jõuluks taas kireva taime tuba ehtima saada.

JÕULUTÄHE HOOLDUS

Jõulutäht ei talu tuuletõmbust.

Kastke ainult siis, kui muld kuiv.

Liigvesi valage kohe ära.

Suveks võib taime õue viia.

Kui tahate oma taime taas värviliseks saada, siis hakake septembrist pimendama. Pimedat aega peab olema 14 tundi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles