Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat ning seetõttu on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe, teatab Statistikaamet.
Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
5. september 2018, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta andmetel on meeste oodatav eluiga sünnimomendil 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat.
Meeste ja naiste oodatava eluea vahe väheneb: 1994. aastal oli see 12 aastat, kümme aastat tagasi üle 10 aasta, 2017. aastaks on vahe 8,6 aastat.
Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,2 aastat ja naistel 72,8. Pärast seda on rahva tervis paranenud, noorte suremus õnnetusjuhtumite tõttu vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud.
Euroopa keskmisest madalam
Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt kolm aastat vähem, kuid see vahe on aastatega vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste oodatav eluiga 1,4 aastat lühem, meestel ligi 5 aastat lühem.
2016. aasta andmetel oli Euroopa Liidus meeste oodatav eluiga kõige kõrgem Itaalias (81,0 eluaastat) ja naistel Hispaanias (86,3 eluaastat). Meeste oodatava eluea poolest on Eesti Euroopa Liidus 23. kohal, madalaim on see Leedus ja Lätis. Naiste osas on Eesti 19. kohal ning edastab kõiki endiseid idabloki riike. Madalaimad naiste oodatava eluea näitajad on Bulgaarias ja Rumeenias.
Euroopa Liidus keskmiselt on meeste ja naiste oodatava eluea vahe 5,4 aastat, kõige väiksem on see Hollandis (3,2) ning kõige suurem Leedus (10,6), Lätis (9,8) ja Eestis (8,6). Sellist erinevust võib Euroopas leida veel endise Nõukogude Liidu teiste liikmesriikide puhul.
Oodatav eluiga sõltub paljudest mõjutajatest, olulisemad on keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus.
Oodatavat eluiga arvutab Statistikaamet eraldi linna- ja maarahvastikule, maakondade rahvastikule, rahvuse järgi ja 2017. aastast uue näitajana ka hariduse järgi. Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Ka väheneb meeste ja naiste oodatava eluea vahe nendes rühmades. Kõrgharidusega meeste ja naiste oodatav eluiga erineb 7,7 aastat, põhiharidusega meeste ja naiste puhul 10,1 aastat. Kõrgharidusega naiste ja põhiharidusega meeste oodatav eluiga erineb 17 aastat.
Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.