Nii kaltsiumi kui ka D-vitamiini soovituslikud kogused üle 50-aastastele inimestele on mõnevõrra suuremad kui noorematel. Tuleb meeles pidada, et kaltsiumi eritumist organismist suurendab soola rohke tarbimine, seega tuleks soolasöömist kindlasti piirata.
Niisamuti soovitatakse B6-vitamiini tarbida vanemaealistel rohkem kui noorematel.
Teiste B-rühma vitamiinide osas on arusaamades aga teatavaid lahknevusi. 10–30 protsendi eakamate inimeste maomahl sisaldab hapet liialt vähe, mis toob kaasa B12-vitamiini imendumise häireid. Seepärast tuleb kindlasti jälgida, et selle vitamiini rikkaid toite ikka piisavalt tarbitaks (piimasaadused, munad, kalad jm). Nii B6- ja B12-vitamiini kui ka foolhappepuudus suurendab vereplasmas homotsüsteiini taset, mida on täheldatud veresoonkonnatõbedega ja ka pahaloomuliste kasvajatega patsientidel.
Kui DNA-s, valkudes või teistes tähtsates molekulides toimuvad oksüdantsed kahjustused, võivad järgneda kroonilised haigused (sh südame- ja veresoonkonnatõved ning vähk). Et selliseid kahjustusi vältida ja kudesid kaitsta, on vaja tarbida antioksüdandirikast toitu. Tuntud antioksüdandid on E- ja C-vitamiinid, beetakaroteen, seleen ja teised ühendid. Puu- ja köögiviljarikas menüü vähendab krooniliste tõbede tekkeriski.
Toidulisandeid tarbides tuleb kindlasti arvestada, et päevaseid soovitatavaid annuseid ei tohi ületada, vastavad kõrvaltoimed avalduvad tõsisemas vormis just eakamatel.
Vananemine mõjutab toitumist
Vanematel inimestel esineb sagedamini haigusi, mis mõjutavad toitainete imendumist, nimetagem siin näiteks atroofilist maolimaskestapõletikku. Teatud tõved (sh südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Parkinsoni tõbi ja kilpnäärme ületalitlus) kiirendavad ainevahetust. Vananemine mõjutab ka mitmete toitainete taset organismis, väheneb näiteks A-, D-, B1-, B6-, B12- ja C-vitamiini ning mikroelementide kroomi ja seleeni hulk.