Teetanus ja puukentsefaliit – ennetatavad ohud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiiu Aro
Tiiu Aro Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lähenev kevad toob peale rõõmu ka mõned ohud, milleks võivad olla teetanus ja puukentsefaliit. Kuid õnneks saab neid ennetada õigeaegse vaktsineerimisega.


Lume alt väljasulavas mullas ja sõnnikus võib peituda üliohtlik teetanuse e kangestuskramptõve tekitaja.
Teetanuse tekitaja Clostri­dium tetani satub inimese organismi vigastatud naha kaudu.  
Haiguse peiteperiood on 6-14 päeva (võib olla ka 1-30 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskemaks kujuneb haigus.


Tavaliselt algab kangestuskramptõbi mälumislihaste spasmiga, millele järgneb neelamisraskus, ja haarab hiljem kõik tahtele alluvad lihased.
Teetanus ohustab eelkõige täiskasvanuid, kuna lapsed on kooli ajal tehtud vaktsineerimiste järel haiguse vastu üldiselt hästi kaitstud. Vaktsineeritud inimene omandab immuunsuse kümneks aastaks, seega tuleb iga 10 aasta järel vaktsineerimist kaitse saamise eesmärgil korrata.


Ainus tasuta vaktsiin


Koolilapsi vaktsineeritakse teetanuse vastu viimast korda 17aastaselt, mis tähendab, et kõik täiskasvanud, kes on vanemad kui 27 aastat, peaksid mõtlema oma teetanusevastase kaitse uuendamisele. Vaktsineerimise sooviga tuleks pöörduda perearsti poole. Difteeria-teetanuse vastane kompleksvaktsiin on ainus tasuta vaktsiin täiskasvanutele.
Tänu üsna heale vaktsineerimisele esineb haigestumisi Eestis harva. 2010. aastal ei registreeritud terviseametis mitte ühtegi haigusjuhtu, kuid 2011.aastal on üks raske haigusjuht meil juba registreeritud.


Puukentsefaliit


Puukentsefaliiti haigestumine suurenes Eestis möödunud aastal enam kui 12 protsendi võrra. Uusi haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, teistest enam oli haigestunuid Pärnumaal (39), Tallinnas ja Harjumaal (36), Tartumaal (27), Narvas ja Ida-Virumaal (24), Saaremaal (15), Võrumaal (11) ja Viljandimaal (10).
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, seejärel enamik inimesi terveneb.
Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekivad kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.


Puukentsefaliidi vastu saab ennast aga kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsiini peab inimene sel juhul ise ostma ja kuigi vaktsiin võib tunduda esmapilgul kallis, on see siiski odavam haigestumise riskist. Soovitan vaktsineerimisele mõelda eelkõige maaelanikel, samuti lastel ja neil, kes viibivad sageli looduses.


Täielik puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja kaitset iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.
Ennast ja oma pereliikmeid saate ohtlike haiguste eest kaitsta vaktsineerimisega!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles