/nginx/o/2018/04/05/7752157t1h15a4.jpg)
Valitsus arutab täna pensionireformi eelnõu, mis alates 2027. aastast seob pensioniea eeldatava keskmise elueaga, võimaldab inimesel valida endale sobivaim aeg pensionile minekuks, võtta pensionit välja osaliselt või peatada selle maksmine. Valitsuse heakskiidu saades on pensionireformi saatus riigikogu käes.
Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on praegu 63 aastat ja 6 kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu kohaselt seotakse pensioniea muutus 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.
Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.
Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast (sõltub töötasust) ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub I samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest. Seos töötasu suurusega säilib II samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui riik (töötasult praegu vastavalt 2% ja 4%). II sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti aastail 1970–1982 sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.
Seaduse rakendamiseks on vaja välja arendada sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem SKAIS2, milleks kulub 3 miljonit eurot. Reformiga kaasnevate arenduste maksumus on 780 000 eurot (paindliku pensioni arenduskulud on ca 200 000 eurot ning iseteeninduse võimekuse väljaarendamise kulud ca 580 000 eurot).
Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.