Harilik nelgipuu (Syzygium aromaticum) kuulub mürdiliste sugukonda, mis hõlmab mitut tuhandet liiki. Nelgi perekonda kuulub ligi 500 igihaljast troopikavööndi põõsast ja puud. Harilik nelgipuu on püramiidikujuline, kasvab kuni 15 meetri kõrguseks, on rikkalikult kaetud koonusekujuliste tumeroheliste lehtedega. Õitseb ja kannab marju, aga et saada vürtsi nimega nelk, tuleb õiepungad korjata ära enne õitsema puhkemist – ainult nii saadakse nupukestest meile tuttavad nelgiterad.
Nelgi päritolumaaks loetakse Maluku saari, mida on kutsutud Vürtsisaarteks. Looduslikult kasvab ka Filipiinidel. Maluku saared on tilluke osa Indoneesiale kuuluvast Malai saarestikust, see on ekvatoriaalse kliimaga vihmametsade maa.
Nelk on üks mitmest kuulsast vürtsist, mille jahil kolonistid oma retki ja vallutusi sooritasid. 17. sajandi alguses, kui hollandlased praeguse Indoneesia vallutasid, üritati nelgi hinda kõrgel hoida sellega, et teda kasvatati vaid ühel saarel. 18. sajandi lõpul lõpetati seemnete väljaveo keeld, lõppes ka monopol ja nelgipuid hakati kultiveerima mujalgi maailmas – Aafrika idasaartel, Tansaanias, Madagaskaril, Sansibaril ja Pembal. Neist kolmel viimasel asub praeguseni suurem osa maailma nelgiistandikest. Pemba, umbes Hiiumaa-suurune saar, on tihedalt kaetud nelgipuudega, tõeline nelgisaar, aga Maluku on nüüdseks tagaplaanile jäänud. Malukut on aga nelgipuu kodumaana mainitud juba vana-Hiina kirjanduses ja India sanskritikeelseis ürikutes. Kasvatatakse nelgipuid veel ka Jaaval, Penangil, Sri Lankal, Lääne-India saartel, Brasiilias jm.
Vürtsi valmistamiseks korjatakse nelgipuu veel puhkemata õienuppe, mis peavad olema punakad, mitte veel päris punased, ja neid korjatakse käsitsi. Puu annab saaki alates kuuendast aastast ja täiskandes puu annab 2-4 kg nelki aastas. Õienupud pannakse päikese kätte kuivama. Kvaliteetse nelgi värv peaks olema punakaspruun. Kui nelk on liiga tume, siis on ta saanud liiga palju kuumust. Pärast kuivatamist heasordilise nelgi elastsus taastub, nii et neid ei ole võimalik käte vahel katki murda. Hea nelk jätab paberi vastu surumisel sellele õlise pleki. Veeklaasi visatud nelgipung peab vajuma põhja või ujuma püsti asendis, varreosa allapoole. Kui nelk vajub vees külili, on tegemist riknenud või halvasordilise vürtsiga.
Nelgipuu õienupud sisaldavad eeterlikke õlisid, millest tähtsaim on eugenool. See on tugevalt lõhnav, soojendav ja ergastav vürts, korraga nii magus, mõru ja kibe. Kagu-Aasias on teda tuhandeid aastaid kasutatud kõikide haiguste raviks.
Arheoloogiliste leidude põhjal on leitud, et vürtsnelki tundsid juba Egiptuse vaaraod. Hiina vanades tekstides on mainitud nelki juba Han-dünastia ajast (206 -220 a eKr).
Euroopasse toodi nelk arvatavasti IV sajandil. Üldlevinud oli ja on praegugi nelgi kasutamine hingeõhu värskendajana ja hambavalu leevendajana. Roomlased tundsid kunsti kaotada nelgiga veinijoomisest tekkinud pea- ja kõhuvalu.
Vürtsnelki on peetud ja peetakse ka armurohuks: nelk suurendab sugutungi, sellel on ergutav toime, ta aitab ravida impotentsust ja frigiidsust.
IX sajandil hakati nelki enam hindama ka maitseainena, eriti kloostrites, kust ta levis rikaste majapidamisse. Keskajal üritati nelgi närimisega päästa end katkust, seda soovitati kõhuvalu, iivelduse, mürgituste ja külmavärinate korral.
Kasutamine tervise turgutamisel
Kolonistidest arstid kasutasid veel eelmise sajandi 30ndatel aastatel nelki enne operatsioone käte puhastamiseks, ka mädaste ja põletikuliste haavade desinfitseerimiseks.
Praeguseks on nelgiõli farmakoloogilisi toimeid palju uuritud ja huvi selle taime vastu kasvab. Nelgi eeterlik õli koosneb komponentidest, mis kõik on antiseptilised, antibakteriaalsed ja parasiite tõrjuvate omadustega. Need aitavad eemal hoida viirus-, bakter- ja seeninfektsioone ning ajavad välja parasiite. Eugenoolil on tugev põletikuvastane toime. See mõjub seedetraktile rahustavalt, võitleb kõhupuhituse ja gaasidega, puhastab maksa, põrna ja nahka. Sisaldab ka loodusliku aspiriini taolisi ühendeid ja antioksüdante, C-vitamiini, oomega 3-rasvhappeid, kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja on kiudainete allikas.
Nelgiõli on heaks kiitnud ka Euoroopa farmakopöa. Eugenool on tuimestava toimega ja atsetüüleugenool lõdvestab krampe. Soojendava toime tõttu on teda kasutatud närvivalu korral nahale määrituna. Palju kasutatakse teda suuvee ja hambapastade koostises, samuti parfümeeria- ja kosmeetikatööstuses.
Hoiatus
Kindlasti ei tohiks unustada, et nelgiõli kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik, kasutada väga väikesi lahjendatud koguseid ja mitte anda lastele. Ka ei tohiks nelgiõli kasutada rasedad naised.
Aroomiteraapias on nelgiõli tuntud kui vaimuvärskendaja, eriti koos piparmündi ja kaneeliga, hoiab ärksana, võtab ära une, näiteks pikal teel autot juhtides. Füüsiliselt ja vaimselt tugevadavat õli on kasutatud psüühiliste häirete, hirmuseisundite ja närvilisuse korral. Takistab väsimast, parandab mälu.
Kulinaarias ja koduses majapidamises
Nelk kuulub kindla komponendina maitseainesegudesse, mis pärinevad Indiast, Aasiast ja Lähis-Idast, kaasa arvatud hiina viie vürtsi segu ja prantsuse vürtsisegud. Ketšupid, limonaadid, liköörid, küpsetised, lihatoidud, salatikastmed – ei ole ükski ilma nelgita. Meil kuulub ta kohustuslikuna hõõgveini, piparkoogitaigna ja kõrvitsamarinaadi sisse. Nelgiteradega saab kaunistada toidulauda, näiteks torgata kinni heerigarullid.
Juba Maluku inimesed torkasid nelgiteri apelsinide sisse, et tõrjuda putukaid. Sama saab teha oma kodus – pealegi on igal juhul garanteeritud ülimalt meeldiv lõhn.