Proteese hüvitatakse sellest aastast ainult lepinguga arstide juures
Vaata kaardilt, kas sinu arst on nimekirjas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Haigekassa ja hambaarstide liidu kokkuleppel ei kehtestatud uuest aastast planeeritud ühtset üle-eestilist proteesiteenuste hinnakirja, vaid iga hambaarst osutab proteesiteenuseid oma hinnakirja alusel.

Alates 1. jaanuarist saab proteeside hüvitise summat kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures ning soodustuse summa arvestatakse maha kohe maksmise hetkel.

Praegu saab proteeside hüvitist kasutada 22 hambaarsti juures ja uusi partnereid lisandub iga päev. Proteeside hüvitist pakkuvad hambaarstid leiab haigekassa kaardirakenduselt aadressil www.haigekassa.ee/hambaravi. «Soovitame jälgida meie kodulehe kaardirakendust, kust leiab endale lähima arsti. Uuendame kaarti paar korda nädalas,» ütles haigekassa esmatasandi talituse juht Külli Friedemann.

Hinnapakkumine võta mitmelt arstilt

Arsti juurde aega kinni pannes tasub üle küsida, kas tal on leping, mis võimaldab proteeside hüvitist pakkuda. «Ükski kehtiv hüvitise summa või jääk ei lähe inimese jaoks kaduma. Kui inimesel oli 2017. aasta lõpus proteeside hüvitist alles 120 eurot, saab ta seda alanud aastal ikka kasutada, lihtsalt haigekassa lepingupartnerite juures,» selgitas Friedemann.

Proteeside hüvitis on kolmeks aastaks 260 eurot. Proteesiteenuste hinnad määrab endiselt iga hambaarst ise. Patsiendil soovitame alati küsida hinnapakkumine, võimalusel mitmelt arstilt.

Friedemann lisas, et kuna pensionäridel on õigus saada ka täiskasvanute hambaravihüvitist 85 eurot aastas, soovitab haigekassa valida hambaarsti, kellel on mõlemad lepingud – nii proteeside jaoks kui ka täiskasvanute hambaraviks. Sel juhul saab inimene proteeside jaoks kolme aasta peale 260 eurot ja lisaks veel kolm korda 85 eurot igal aastal hambaraviteenusteks.

Proteeside jaoks on hüvitist õigus saada ravikindlustatud töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel ning üle 63-aastastel ravikindlustatud eakatel.

    Tagasi üles