Eriprillide ostmine tekitas halva üllatuse (1)

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Lepp on üllatuslikult tekkinud mure endale lahendanud ja sai eile näidata teleskoopprille, mille ostmisel raske nägemispuudega pensionärid soodustust enam ei saa.
Tõnis Lepp on üllatuslikult tekkinud mure endale lahendanud ja sai eile näidata teleskoopprille, mille ostmisel raske nägemispuudega pensionärid soodustust enam ei saa. Foto: Sille Annuk

Ühel päeval paar nädalat tagasi helistas raske nägemispuudega Tõnis Lepp (74) osaühingusse Laservisioon, mis tema teada ikka endiselt müüb puudega inimestele soodushinnaga abivahendeid. Kuid ta jäi abist ilma, sest nagu ta kuulis, on riigiametnikud soodustusele kriipsu peale tõmmanud.

«Lootsin saada teleskoopprillid kaugele vaatamiseks, veel eelmisel aastal kehtis neile soodushind –90 protsenti. Paraku selgus, et meie sotsiaalministeerium on otsustanud, et meiesugused puudega pensionärid hinnaalandust enam ei saa ja see soodustus kanti üle või kehtib ainult tööealistele,» kirjeldas Lepp oma üllatust.

Elu ilma kaugele vaatamise võimaluseta on kehvakene, eriti veel siis, kui inimene tegutseb puudest hoolimata tasapisi oma erialal edasi. Nimelt tegutseb Tallinna koreograafiakooli lõpetanud Eesti teatriliidu ja näitlejate liidu liige Tõnis Lepp, kes on töötanud ka Vanemuises, algul tantsijana ja seejärel näitlejana aastail 1967–1992, jõudumööda Tabivere harrastusteatri lavastajana.

Lepp arvas pärast ebameeldiva üllatusega telefonivestlust, et ta üritab raha leida ja need hädavajalikud prillid endale muretseda. «Kuid see asi puudutab ju väga paljusid inimesi,» lisas ta. «Soodustus on kaotatud ka mitmete teiste abivahendite puhul.»

Riigiametnik selgitab

Mida on ütelda Tõnis Lepa ja paljude teiste sama puudega inimeste mure kohta kõrgel riigiametnikul?

Sotsiaalkindlustusameti abivahendite valdkonna juhi Hanna Veismani sõnul on teleskoopprillid abivahend, mis on küll loetelus olemas, aga pensioniealistele on see abivahendite grupp soodustehinguteks suletud juba 2016. aasta jaanuarist. Miks nii? «Tegu ei ole esmase prioriteetsusega abivahendiga,» märkis Veisman.

Esmase prioriteetsusega abivahend on ametniku jutu järgi selline abivahend, mis on inimese eluks hädavajalik, mille puudumine takistab iseseisvat toimetulekut ja tekitab juurde tervisekahjustusi ning mida inimene kasutab iga päev suurema osa ärkvelolekuajast. «Teleskoopprille kasutatakse lühiajaliselt ühte punkti vaatamiseks, need ei ole prillid, mida kantakse pidevalt,» lisas Veisman.

Kuid see asi puudutab ju väga paljusid inimesi. Soodustus on kaotatud ka mitmelt teiselt abivahendilt, märkis Tõnis Lepp.

Aga kui soodustusele on kriips peale tõmmatud juba jaanuarist 2016, kuidas siis veel eelmisel aastal kehtis 90-protsendiline soodustus?

«Inimene sai neid prille eelmisel aastal soodustusega, kuna üks meie lepingupartner ei jälginud, et see abivahendite grupp on suletud, ning tegi soodustusega tehinguid,» vastas valdkonnajuht Veisman. «Alates 2017. aasta märtsist teavitasime sellest eksimusest ettevõtet ning rohkem tehinguid tehtud ei ole.»

Valdkonnajuhi andmeil soetas ajavahemikus 1. jaanuar 2016 kuni 31. märts 2017 sedamoodi soodustusega abivahendi 54 pensioniealist isikut. Lõpetuseks märkis ta, et ka soodustehinguteks suletud abivahendite grupi puhul saab taotleda erandkorras abivahendi hüvitamist. «Sellisel juhul teeme otsuse lähtuvalt inimese individuaalsest vajadusest ja abivahendi prioriteetsusest konkreetsel juhul,» märkis ta.

Soodustuse taastamisest

Eesti pimedate liidu aseesimees Priit Kasepalu peab põhjendatuks teleskoopprillide pensioniealistele inimestele soodushinnaga müügi taastamist. «Kui riigil ei ole piisavalt raha, võiks soodustuse protsent olla väiksem kui 90,» lisas ta.

Pimedatel ja vaegnägijatel on Kasepalu sõnul kõige suuremaks takistuseks nõue, et mitmete abivahendite vajaduse määraja peab olema kas silmaarst või rehabilitatsioonimeeskond.

«Niisuguste abivahendite hulka kuuluvad näiteks audioraamatute kuulamist võimaldav DAISY-pleier ja pimedatel arvuti kasutamist võimaldav tarkvara,» märkis ta. «Silmaarstide juurde pääsemiseks on mitmekuused ootejärjekorrad. Seetõttu oleme teinud ettepaneku lisada nägemisabivahendite määrajate hulka perearsti, kes on patsiendi tervise ja sotsiaalse toimetuleku probleemidest kõige teadlikum arst.»

Ühtlasi avaldas Kasepalu pimedate liidu soovi, et hoolekandeasutustes elavad abivajajad saaksid valge kepi, kella ja DAISY-pleieri osta soodushinnaga ning et taastataks reljeefkaartide ja elektrooniliste orienteerumisabivahendite soodushinnaga müük.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles