Kogenud korstnapühkijad näevad oma töös imeasju – mõni mees laob ahju plastpudeleid täis ja sätib süütamiseks nende vahele paberitükid, teine parandab tahmatopse paberiga, kolmandal püsib ahjuuks ees vaid harjavarre toel.
Korstnapühkija: kilekotid, kommipaberid, ajakirjad ja plastpudelid ei käi pliidi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui palju tahma ja pigi küttekoldesse, lõõridesse ja korstnasse koguneb, sõltub kasutatava puidu niiskusest ja sellest, mida küttekoldesse panna.
Korstnapühkija hooaeg kestab maist jõuludeni. Kõige kriitilisem periood algab septembris, kui puhkused on läbi, ja jätkub novembri lõpuni, kinnitab kaheksa aastat küttekollete eest hoolt kandnud Häädemeestel elav Arvo Jõe.
«Täna oli seitse maja, sealhulgas üks kortermaja, homme on jälle seitse, ega palju rohkem ei jõuagi,» tõdeb Jõe. «Isikliku rekordi püstitasin kolm aastat tagasi, kui Kaisma kandis pani kohalik sotsiaaltöötaja mulle nimekirja kokku, aga kuskilt lisandusid veel mõned hädalised ja nii ma seal pealambiga öösse välja neid küttekoldeid hooldasin, tehtud sai 16 kodu.»
Kui praegu Jõele helistada ja tellimus esitada, peab arvestama vähemalt kuuajalise järjekorraga. «Iga aasta loodan, et tööd jääks veidi vähemaks, aga ikka läheb vastupidi. Päris pikalt pole ühtegi puhkepäeva olnud, ka nädalavahetusel mitte. Proua on juba kuri. Meie ameti juures on see lugu, et kui lähed ühele objektile, ilmuvad välja naabrid, kelle küttekolded ja korstnad samuti asjatundja järele igatsevad. Lähed ühte tegema, koguneb viis,» kirjeldab Arvo Jõe oma argipäeva.
Klientuur kasvab iseenesest
Korstnapühkijatel on viis taset, Pärnu kandis on ühel mehel, Kalle Vaargasel, neist kõige kõrgem käes. Neljal, sealhulgas Arvo Jõel, on taskus neljanda taseme paberid. «Tasemed on olulised selles mõttes, et kolmas tase ei luba teha kortermaju, ainult eramaju ja suvilaid. Neljanda taseme omanik võib kõike teha, aga ei saa anda ametlikke ekspertiishinnanguid,» seletab Jõe. «Kliendile on tähtis, et teed head tööd, suhtled professionaalselt ja viisakalt ning teenuse hinda ebamõistlikuks ei paisuta. Puhastamise ajal räägin kliendile täpselt ära, mida ja kuidas teha, et küttekolle võimalikult kaua korras püsiks, ja mida annaks paremini teha. Kui mõnele probleemile kohe vastata ei oska, uurin järele ja helistan tagasi. Kui alustasin, panin lehte kuulutuse, aga nüüd suunan osa töid juba sujuvalt kolleegidele. Klientuur kasvab ilma igasuguse reklaamita.»
Kõik litsentseeritud korstnapühkijad ja Eesti Korstnapühkijate Koja liikmed saavad paar korda aastas üldkoosolekul ja koja korraldatud õppepäevadel kokku. Seal võetakse läbi lisandunud õigusaktid ja kui turule on jõudnud uued kütteseadmed või korstnaliigid, tutvustatakse neid. Küttesüsteeme ja nende variante tuleb pidevalt juurde.
«Käin üsna sageli ehituspoodides uurimas, mida uut on müüki jõudnud, püüan end uuendustega kursis hoida. Sageli paigaldatakse korteritesse kaminaid ja enne kutsutakse meid hindama, kas antud kaminat võib korterisse paigaldada või mitte,» räägib Jõe.
Litsentseeritud korstnapühkija akti, et küttekoldega on kõik korras, nõuavad kindlustusseltsid, aga Jõe kinnitab, et ainult selle paberi pärast teda reeglina ei kutsuta. «Reeglina mõistetakse, et tulega nalja ei ole ja kütteseadmed olgu korras. Pigem on neid, kes on ülikartlikud – käin kogu süsteemi üle ja tulemuseks on paar sentimeetrit tahma ämbri põhjas. Aga parem nii kui teistpidi,» tõdeb Jõe.
Prügi koht ei ole ahjus
Kui palju tahma ja pigi küttekoldesse, lõõridesse ja korstnasse koguneb, sõltub kasutatava puidu niiskusest ja sellest, mida küttekoldesse panna. «Ei saada aru, et kilekotid, pakendid, kommipaberid, kriitpaberist ajakirjad ja isegi plastpudelid ei käi pliidi alla või ahju, nende koht on prügikonteineris. Ahju sobib ainult kuiv küttematerjal ja süüteks veidi paberit, ise kasutan kodus süütetablette,» räägib korstnapühkija.
Häda on ka nendega, kes jätavad kütte hankimise viimasele minutile. Kohe on vaja hakata kütma, kuid puud on poolmärjad. Juhtub, et kliendile lubatakse kuivi puid, kuid saabuvad pooltoored.
«Tegin ühel kundel pliidi puhtaks, kolme nädala pärast kutsus tagasi: ei tõmba. Läksin kohale, platealune oli narmastahma paksult täis,» jutustab Jõe. «Mõõtsin puidu niiskuse ära, puud olid täiesti märjad. Kuidagi oli klient märjad puud pliidi all siiski põlema saanud. Vett ajasid välja, aga sooja sealt ei saanudki tulla, ainult tahma ja pigi. Üks mees aga arvas, et nupukas on pliiti kaheliitriste õllepudelitega kütta. Ladus need riita nagu halud ja isegi paberitükk oli süüteks paika sätitud. Kütmiseks sobib ikka see, mis selleks mõeldud on. Ise kasutan puidubriketti, väga kuiv ja annab palju sooja, aga üle ei tohi kütta.»
Kuivatatud kartulikoored ahju
Pigi tekkimise vastu on poes müügil pigihalud ja tabletid, aga asja ajavad ära ka korralikult kuivatatud kartulikoored, mis tuleb visata hõõguvatele sütele. Aitab ka kartulitärklis, mida visata 1 supilusikatäis sütele, aga seda tuleks teha pikema aja jooksul, üks-kaks korda panek ei anna mingit efekti.
Küttekoldeid ei tohi kütta poolkinnise siibriga, siibrid peavad olema 100 protsenti lahti. Kui on vaja põlemisintensiivsust vähendada, siis seda tehakse alumise õhuluugi kaudu. Sama kehtib katelde kohta.
«Räägin ikka majaomanikule, et kui tahad rahulikumat tõmmet, reguleeri alt õhuluugiga, aga tema usub ikka, et siibriga mängimine aitab puid kokku hoida. Kindlasti mitte. Küta pool tundi nii, et tuli laulab all ja tuba on soe. Ei pea mitu tundi sussutama,» teab meister kinnitada.
Üks, mida vist kõik korstnapühkijad kiruvad, on juurdepääs korstnatele. «Kuuel juhul kümnest on mul ligipääsuga raskusi, turnin justkui alpinist. Juurdepääsud on kõikvõimalikku kola täis topitud ja redelid tihtipeale mädanenud või pole neid üldse. Kuigi ei peaks, vean redelit alati autoga kaasas. Tegelikult peab klient tagama juurdepääsu korstnale, nii on see ka seaduses kirjas,» rõhutab Jõe.
Maarahvas kogenum
Laias laastus on maainimesed tema hinnangul oma küttekollete hooldamisel linnarahvast veidi asjalikumad, sest nad on lapsepõlvest saati kütmisega kokku puutunud ja ka ise küttekoldeid puhastanud. Linnainimene, kes nüüd elujärje paranedes endale maja on ostnud, pole sageli näinudki, kuidas ahju köetakse.
«Maal saadakse üldiselt hakkama, aga üsna tihti kohtab just vanemate inimeste kodudes kehvas seisus pliite, mille küttekolde sisu on vaja välja vahetada. Üksi jäänud inimestel on raske talu üleval pidada, palju jääb raha taha pidama. Ei ole abistavat kätt. Praeahjudel on augud sees, need on läbi põlenud,» kirjeldab Jõe. «Pliidi kordategemine ei ole nii kallis, kui kardetakse, sageli piisab kümnest kivist, segukotist ja tehtud see ongi. Olen siis ise selle töö ära teinud või mõne tuttava pottsepa appi saatnud.»
Isetegemise poolt ja vastu
/nginx/o/2017/10/04/7173123t1h2590.jpg)
Küttekoldeid ja korstnaid võib ka ise puhastada, poes on tööriistad olemas. «Kui otsustatakse oma küttekollet ise puhastada ja seda ka osatakse, tuleb osta õiged riistad. Näiteks on osa müügil olevatest harjadest liiga jäigad, hari peab olema soft (pehme). Kui on moodulkorsten, peab kasutama plastharju.»
Tänapäevased perenaised on aru saanud, et professionaalne korstnapühkija teeb töö kiiresti ja korralikult ära ja seejuures väga puhtalt. Ise tehes on tuba sageli tahma täis ja koristamiseks kulub pärast pool päeva. «Paljud puhastavad paar aastat ise, seejärel kutsuvad ametliku korstnapühkija. Siis nad ikka imestavad, et kui ise puhastavad, saavad pool ämbrit tahma, aga mina saan poolteist ja pärast on tõmme hoopis parem. Osa vanemaid inimesi küll seest puhastavad ise, kuid korstna otsa ei jõua,» räägib Jõe.
Kuna Jõe töötab ka päästeametis, saab ta kinnitada, et paraku jagub neidki, kes ei kutsu ei korstnapühkijat ega hoolda oma küttekoldeid ka ise. Aastakümne alguses vastu võetud tuleohutusseadus pani omanikule kohustuse lasta vähemalt kord viie aasta jooksul litsentseeritud spetsialistil ahi või pliit üle vaadata, aga paljud seda teinud ei ole.
«Päästeametiga teeme kodukülastusi ja tean, et nõutud aktid on paljudel puudu,» nimetab Jõe. «Üritatakse kuidagi ise hakkama saada. Olen näinud päris koledaid asju: tahmatopsid on läbi põlenud, ära roostetanud, paber on peale kleebitud, võtad paberi ära, kõik on süsimust. Ime, et see seal põlema pole läinud. Vahel on küttekolletel uksed eest ära, asemele on mingi plekk kuidagi kinnitatud ja pooliku harjavarre abil püsib ahju uks kinni. Sellistel juhtudel paneme küttekolletele keelu peale, ei tohi kütta, kuni küttekolded saavad korda, tuleohutus peab olema tagatud.»
Korstnapühkija töö plusspoole pealt toob Jõe välja, et endist viisi suhtutakse selle ameti esindajatesse väga heakskiitvalt. «Tänagi käisin kliendi juures, kelle lapsed tahtsid korstnapühkija nööpi katsuda ja minuga pilti teha, neil lubati minu tuleku tõttu isegi lasteaiast koju jääda. Pulmaliste seas oleme väga populaarsed. Traditsioone hinnatakse,» rõõmustab mees. «Tihti olen küll must ja tahmane, aga selle elab üle, mulle see töö meeldib.»
Juba pikemat aega on Eesti Korstnapühkijate Koja liikmetel olemas uhked paraadmundrid, millega esindusüritustel käiakse, ja tööpäevalgi peab Jõe hinnangul korstnapühkijal seljas olema väärikas rõivas. Ise laseb ta oma tööriided rätsepal õmmelda. «Maksavad omajagu, aga on tehtud minu keha järgi, on praktilised ja nägusad. Ma ei salli, kui objektile minnakse suvalistes dressipükstes ja kingades. Mis õnne sa nii pererahvale tood? Ametit ja klienti peab austama,» on Jõe veendunud. «Tahan klientidele südamele panna, et kõike, mis korstnapühkija teile küttekollete kohta räägib, tasuks ka järgida. Me ei räägi neid asju suusoojaks, vaid ikka ainult selleks, et teil hästi läheks.»
Küttekolde ABC:
Korras küttekolded ja puhtad lõõrid
Kuiv küte
Siibrid maksimaalselt lahti
Piisav õhu juurdevool