Alzheimer - vaikselt ligi hiiliv raske haigus

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba varases staadiumis Alzheimeri puhul on oluline, et haige ei jääks ilma lähedaste toetusest.
Juba varases staadiumis Alzheimeri puhul on oluline, et haige ei jääks ilma lähedaste toetusest. Foto: panthermedia.net / Graham Oliver

Pigem vanemaealisi kimbutav ning ravimatu Alzheimeri tõbi paneb selle põdeja ning tema hooldaja õlule raske koorma, kuna haiguse all kannatav isik vajab pidevat järelevalvet ja tuge.
 

Septembris tähistatakse üleilmse Alzheimeri tõve ühingu üleskutsel Alzheimeri kuud ning just täna Alzheimeri päeva, millega püütakse vähendada haiguse ümber valitsevat häbimärgistust. Nimelt arvab maailmas kaks inimest kolmest, et nende kodumaal esineb tõve suhtes liiga vähe mõistmist.

Alzheimeri tõbi on keeruline elu teise poole haigus, mis kulgeb sageli märkamatult ja põhjustab olulisi muutusi igapäevaelus nii patsiendile tema kui ka perele, kirjutab Confido neuroloog dr Toomas Toomsoo Terviseuudiste portaalis.

Dementsus on kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille korral on nii mälu kui mõtlemine häiritud sellisel määral, et mõjutab inimese toiminguid ja aktiivsust. Samas teadvuse seisund ei ole häiritud. Alzheimeri tõve tüüpi dementsus on kõige sagedasem dementsussündroomi põhjus, millesse haigestumine suureneb rahvastiku vananedes.

Teadaolevalt ei ole Toomsoo sõnul leitud ühtki vahendit haiguse peatamiseks, samuti pole teada ühtki kindlat markerit, mille alusel saaks diagnoosi kinnitada sajaprotsendilise täpsusega. Ainus kindel riskitegur on vanus.

Haiguse varajaseks märkamiseks piisab lähedase mäluhäiretele tähelepanu pööramisest, sest varases faasis alustatud ravi ning patsiendi toetamine lükkavad haiguse kiiret progresseerumist edasi.

Dr Ain-Elmar Kaasik märgib samas Kliiniku portaalis, et mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut.

Alzheimeri tõve korral kaob esmalt lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid ja eksib lihtsates asjades. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse Kaasiku sõnul ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Kahjuks toimivad ravimid vaid haiguse algstaadiumis ega pidurdada haiguse kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, ravimitest kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid ei ole Alzheimeri ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles