Majaseened, mis ohustavad enim inimeste tervist
20. september 2017, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/20/7118563t1hf730.jpg)
Eesti hoonetes kasvatest seentest on inimese tervisele kõige ohtlikumad hallitusseened, millest kardetuimaks peetakse musta hallitust.
Mükoloog Jane Oja selgitas, et hallitus on eluruume kahjustunud siis, kui hallitusseeni leidub ruumiõhus tunduvalt rohkem kui välisõhus ning domineerivalt on esinedatud üks-kaks hallitusseeneliiki või on tegemist mõne konkreetse hallitusseeneliigiga.
«Kardetuim hallitusseeneliik hoonetes on Stachybotrys chartarum, n-ö must hallitus,» ütles mükoloog. Tema sõnul kasvab see seen eelkõige märgadel või märjaks saanud tselluloosi sisaldavatel materjalidel, näiteks paberil, tapeedil, kipsplaadil.
Esimesed tervisekaebused, mida inimene seoses hallitusseentega tajub, on Oja sõnul erinevad naha, silmade, nina- ja kurguärritused. Terviseprobleemide teke sõltub aga nii inimeste vastuvõtlikkusest kui ka vanusest.
Paljuräägitud majavamm inimese tervisele ohtlik ei ole. «Ei ole teada, et majavamm suudaks toota inimese tervisele ohtlikke toksiine nagu hallitusseened,» rääkis Oja. Ta lisas, et majavammi seeneniidistik võib siiski lühiajaliselt nahka ärritada, kui eemaldada seent paljaste kätega. Ärritus tuleb hapetest, mida seen toodab puidu lagundamiseks.
Tervisele tasuks mõelda ka siis, kui inimene hakkab seenekahjustustega tegelema. « Kindlasti tuleks välja selgitada, milliseid materjale või pindu on seened kahjustanud ja need kas ära visata või puhastada seentest,» ütles mükoloog.
Omal käel keemilise tõrje tegemisel soovitab ta eelnevalt tutvuda tõrjevahendi ohutuskaardiga ning kui on tarvis eemaldada laiaulatuslikke seenkahjustusi, siis tuleks kasutada enda kaitsmiseks ka näiteks kindaid, prille ja respiraatorit. Kui tellida tõrje firmalt, saab juhised neilt või tõrjetööde dokumendist, näiteks tõrjeplaanis või tehtud tõrje aruandest.
Hallituse tervisemõjude kohta saab lugeda lisaks ka terviseameti kodulehelt ja kliinik.ee-st.