Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Indias saatsid pulmapeol pärnulannasid turvamehed

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman “hoiab” nagu meenet valgest marmorist Taj Mahali. | FOTO: Erakogu

Indiaga seoses kerkivad silme ette pildid vangistatud Eesti laevakaitsjate kannatustest ja kahe kange teleseiklused ülerahvastatud riigis, kuid tänapäeva Indiat võib pidada arenevaks ja suhteliselt modernseks. Selle Lõuna-Aasia vabariigiga tihenevad kõrgkoolide sidemed ja seda Pärnuski.

Tartu ülikooli ja Gurukula Kangri ülikooli vahel sõlmiti 2015. aastal Erasmus+ õppejõu- ja üliõpilasvahetusleping. Sellele tuginedes lendasid Indiasse TÜ Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman ja turismikompetentsikeskuse projektijuht Marit Piirman – kaks sihvakat põhjamaist blondiini, kes naasid rikkaliku muljepagasiga. Seda aitas täiendada Sten Kapten, kes osaleb samas ülikoolis jooga ja inimteadvuse kursusel.

Pulmapeo aukülalised Heli Tooman (vasakul) ja Marit Piirman kandsid kohalikke tavasid austades sarit. | FOTO: Erakogu

“Kogesime selle nädalaga ilmselt rohkem kui mõni inimene terve elu jooksul, see oli nii intensiivne, meid võõrustanud ülikool organiseeris tegevust ja kohtumisi,” märkis Piirman.

“Saime kolm kogemust, mina kui vahetusõppejõud, Marit kui vahetustöötaja ja Sten on esimene välisüliõpilane, kes Tartu ülikoolist on seal vahetustudengina semestri Erasmus+ kaudu,” selgitas Tooman tausta.

Tudengite arvult ja õppekavalt TÜga võrreldavas õppeasutuses on võimalik õppida alternatiivteadusi, näiteks omandada doktorikraad joogateadustes.

Võõrustajaülikooli õppejõududele ja üliõpilastele pidas Tooman loengu Eestist, Tartu ülikoolist ja heaolumajandusest, Piirman jäi oma sõiduvette, kõneldes teenuste disainist ja selle õppekavast Pärnu kolledžis. Sissejuhatuseks küsisid eestlannad kuulajatelt ehk doktoriõppe üliõpilastelt kolm küsimust, millele keegi ei osanud vastata. Küsiti, kus Eesti asub, mis on Eesti pealinn ja kui palju on Eestis elanikke.

“Kui ütlesime, et Eestis elab natuke üle miljoni elaniku, ma ei tea, kas mõnel peale Steni tekkis võrdlusmoment, et India on rahvaarvult 1000 korda suurem kui Eesti. Seal on üle miljardi elaniku ja meie moodustaksime oma koduriigiga väikese linnaosa New Delhis,” nentis Tooman.

Nappide päevadega pidi jõudma arutada kahe kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilasvahetuse ja Erasmus+ projekti üle. Elamiseks andis kutsuja, Gurukula Kangri ülikool oma külalistemajas korraliku toa koos eestlastele harjumatult vürtsika hommikusöögiga, sest selles piirkonnas ollakse täielikult taimetoidul: liha-piim-munad on menüüs välistatud.

Gurukula Kangri ülikoolis algab tööpäev õnnistamisega, tulekolde ümber loetakse mantraid, soovitakse üksteisele head. | FOTO: Erakogu

Välistatud oli mees- ja naistudengitele ühise loengu pidaminegi, sest nemad õpivad eraldi linnakutes, nagu oleks aeg jäänud pidama läinud sajandisse. Kooli asutas Swami Shraddhanandaji, kes taaselustas muistse India filosoofial ja tavadel põhineva hariduse. Ülikooli staatuse sai kool 1962. aastal ja seda rahastab riik. Tudengite arvult ja õppekavalt TÜga võrreldavas õppeasutuses on võimalik õppida alternatiivteadusi, näiteks omandada doktorikraad joogateadustes.

Aastat 25 tagasi liideti ülikooliga naiste haridust edendav õppeasutus ja tütarlaste kolledži tudengid on nagu ühe vitsaga löödud: kõik valgetes rõivastes.

“Tudengite eraldamine soo järgi on tava, naistekolledžis kohtusime õppejõudude ja nende vägeva direktrissiga. Neil oli väga põnev kuulda, kuidas meie elu käib, ja mitu õppejõudu huvitus siiasõidust,” kõneles Tooman.

Jooga ja inimteadvuse kursuse tudeng Sten Kapten on Gangeses supeldes sattunud vestlushoogu kohaliku noorega. | FOTO: Erakogu

“Vestlesime doktorantidega, kes uurivad näiteks Gangese vee puhtust. Palju on looduse uuringuid, millest nad samuti rääkisid,” täiendas Piirman.

Kahel Pärnu lahe veega harjunud naisel oli julgust kasta ennast püha jõe vette ja kaasatoodud pudelikeses on Gangese vesi nädalaid hiljemgi läbipaistev nagu klaas. Võib-olla sellepärast, et oldi jõe lätte lähedal, kus vool on kiire ja jõe vesi pole must nagu suurlinnade vahel.

Erilise mulje jättis vestluskaaslastele tööpäeva õnnistamine, rituaal, kus õppejõud ja tudengid võtavad kingad jalast, kogunevad väikesesse templisse, istuvad tulekolde ümber, loevad mantraid, soovivad üksteisele head. Seekord õnnistati ülikoolide koostööd ja aukohal istusid kohalikest peajagu pikemad heledanahalised Heli ja Marit. Tseremoonia lõpus puistati nad üle kollaste lilleõite nagu kullaga.

Püha jõe Gangese kaldad on pidevalt täidetud inimmassiga. | FOTO: Erakogu

“Olen lugenud kursust külalislahkusest, sellest, kuidas eri uskudes on seda vaadeldud. Huvitav oli India osa ja sellestki tuli juttu,” innustus Tooman. “Indias usutakse, et igas inimeses, igas külalises võib peidus olla jumal. Selle tõttu ei tohi ühtegi inimest halvasti vastu võtta, peame olema lahked kõigi vastu. Meid võetigi igal pool jumalikult vastu.”

Ülikoolilinnast teejuhiks “meie oma Sten”, sõitsid Heli ja Marit maailma joogapealinna Rishikeshi. Joogastuudiote arvukuse järgi on tiitel õigustatud ja joogatunni hind on ruupiatest ümberarvestatult 2–4 eurot.

Toomani jutu järgi võib India tekitada lääneliku kultuuritaustaga inimesele kultuurišoki ja Rishikesh kui üks turistisõbralikumaid linnu ongi kergem viis selle Lõuna-Aasia riigiga tutvuda. Eestlastele arusaamatu liiklus, autode, motikate, rikšade, kärude, vankrite ja kes teab veel milliste sõidukite juhid manööverdavad uskumatult osavalt lehmade, jalakäijate, ahvide vahel prügilademes kõrvaltänavail. Ahvid passivad jultunult kõike, mis vähegi ripakile jääb ja vehivad selle sisse.

Gurukula Kangri ülikoolis kuulab loengut ka Sten Kapten, vahetusüliõpilane Eestist (vasakul). | FOTO: Erakogu

“Minu esimene külaskäik oli rannikule Goasse, kus on puhkepiirkond. Seal on ilusad liivarannad, väga kenad puhtad kodud. Mitu Eesti inimest elab seal, käisin neil külas. Teisalt näeb Indias tõesti meeletut räpasust, millest ei saa arugi, miks nii on, aga arvan, et Põhja-India, kus seekord Maritiga käisime, oli lõunapoolsega võrreldes märksa puhtam,” arutles Tooman.

“Mina olin üks nendest, kes mõtles, et India on kõige viimane koht, kuhu ma üldse minna tahan. Ja siis öeldi, et on vaja minna,” haarab jutuotsa Piirman. “India-poolne ülikooli turvavõrk oli tugev ja arvan, nad näitasid meile kõige paremaid asju ja viisid kohtadesse, mis olid puhtamad.”

Elamusi kroonis kutse võõrustava ülikooli professori vennapoja pulma, kus oli vähemalt 900 külalist ja peategelane peigmees. Lauad olid toitude all lookas, kuid piirkonnale omaselt oli kõik taimne ja eestlaste hämmastuseks pakuti ülivähe puuvilju.

“Indias on suur osa abieludest korraldatud, vanemate sepitsetud,” möönis Tooman. “Nendest ülikoolitöötajatest, kes meie eest hoolt kandsid, ütles mitu, et nende abielu on korraldatud. Üks neist nägi oma naist esimest korda pulmapeo viimasel päeval.”

“Mulle tundus, et see nädal aega pidu on mõeldud peigmehele, kõik õnnistamised ja tseremooniad. Olime pulmas kahel viimasel päeval, aga pruuti nägime alles viimase päeva hilisõhtul,” täiendas Piirman muljeid lärmakast peost, kus peigmees liikus hobuse seljas läbi tiheda rahvahulga pulmamajani, kus peiu ja pruudi pere tutvusid, vahetasid kingitusi ja guru neid õnnistas.

Tava järgides riietusid eestlannad sarisse, mille peolekutsuja neile laenas, ja kohalikud naised aitasid nelja-viie meetri pikkuse ja meeter laia siidist riidelaiu ümber keha mässida nii, et jalad oleksid kaetud ja teine kangasiil ulatuks kombekalt seljale.

“Olime väga uhked ja mina tundsin ennast peaaegu nagu Inglise kuninganna, sest ma pole vist nii kaunis kunagi varem olnud. Sari oli väga mugav,” seletas Tooman rõõmsalt, nagu kannaks ta nüüdki veel India naise rahvuslikku rõivatükki.

Pulma kutsunud kolleeg pani kaht kaunist valgenahalist blondiini kaitsma kolm turvameest ja manitses Helit-Maritit, et nad omapäi välja ei läheks. Turvamehed olid tasemel, hoidsid rahvarohkes peoseltskonnas silma peal eestlannadel, kes tundsid ennast olevat sattunud Bollywoodi filmi, kus jagub laulu, tantsu, sädelust.

“Meil oli mure, mida kinkida. Valmistasin rahapuu, kasutasin käepäraseid vahendeid: penoplasti, kangast, õunapuuoksa. Vahetasime dollareid ja riputasime need konksukeste külge. Juurde rääkisime loo, et praegu on see väike puu, aga soovime, et teil oleks raha ja õnne ja puu muudkui kasvaks. Siis küsiti, kas see on Eestis traditsiooniline pulmakink,” jutustas Piirman.

Valge inimene pulmas toob õnne, usuvad hindud. Sellel paaril peaks õnne olema kuhjaga.

Paari meetri pikkune joogatudeng Sten Kapten on lühikesekasvuliste hindude hulgas nagu filmitäht, kellega koos tahetakse ennast pildistada. Populaarne oli Marit Piirmangi, kellega taheti pidevalt selfit teha. Noor naine suhtus sellesse mõistva naeratusega isegi siis, kui jäädvustamiseks paluti kasutada tema enda telefoni.

Piirman jäädvustas muinasjutulised kaadrid Taj Mahalist, mille ehitamist alustati 1632. aastal. Samal aastal avati Tartus ülikool.

Gurukula Kangri ülikooliga kohtumisi planeerides selgus, et lennuk jõuab New Delhisse varahommikul ja alles öösel saab sealt rongiga edasi sõita. Piirman ja Tooman otsustasid omal käel tellida päevatäiteks tuuri Agrasse, et näha oma silmaga üht seitsmest maailmaimest. Aga väljalend viibis, sest Helsingis sadas mõistusvastaselt kevadlund ja lennuki tiibu puhastati kaua jääst.

“Nutumaik oli suus, kui läksime oma kohvritele järele ja mõtlesime, et mis seal ikka, eks me oleme rongi minekuni Delhis. Lend ju hilines ja meie tellitud transfeer Taj Mahali ekskursiooni alguspaika on nagunii tühistatud, aga siis tuli taksojuht ja ütles, et saame minna,” meenutas Piirman silmade särades. “Meil ei ole ju nii, et ekskursioonibuss ootab, kuni keegi jõuab poolteist tundi hiljem kohale.”

Valgest marmorist kaunitar helesinise taeva taustal pakkus lummavat vaatepilti. Rajatist ümbritsevas aias on veesilmad, purskkaevud ja liivakivist ehitised, mis järgivad kompleksi sümmeetrilisust. Väljas oli meie mõistes ülipalav – 40 soojakraadi – ja Indias oli lõppenud turismihooaeg ning giid seletas naistele, et neil vedas, sest hooajal on ehitismälestise juures inimmassis liikuda peaaegu võimatu.

Reisikava järgi külastasid eestlannad marmoritöökodagi, kus esemete valmistamisel kasutatakse samu töövõtteid nagu Taj Mahali ehitamise ajal. Selgus, et säravvalget marmorit kaunistavad sellesse töödeldud looduslikud poolvääriskivid.

“Kõige olulisem on, et meie tudengid saaksid Indias käia ja nemad saaksid siia vastu õppima tulla. Projekti sisu, mida arutasime, käsitles andmete analüüsi, et Tartu ülikool oma kompetentsiga pakuks neile teadmisi ja oskusi õppemooduli arendamisel,” selgitas Piirman.

Suhted Gurukula Kangri ülikooliga on Pärnu kolledžil tasapisi arenenud paar aastat. Mullu mais pidas Erasmus+ õppejõuvahetuses loengu majandusprofessor Pankaj Madagan, kes luges Pärnus vabaainena kvaliteedijuhtimise kursustki, külastas TÜd ja selle Viljandi kultuuriakadeemiat, arendades koostöösuhteid.

TÜ Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe aga lõi tunamullu oktoobris lausa oma kabinetist videosilla Indiaga ja pidas Gurukula Kangri tudengitele loengu spordi tähtsusest rahu loomisel maailmas. Loeng toimus Indias loodud Planetskooli keskkonnas, mida testiti kui e-õppe keskkonda.

Piirmani ja Toomani vahetule kogemusele tuginedes tuntakse Indias suurt huvi infotehnoloogia ja andmete analüüsi vastu, kuigi ITs on riik kõrgelt arenenud. Nii kõrgelt, et Piirmani loogika ei hammustanud lahti India rongipiletite broneerimise süsteemi ja lõpuks ei olnud neil Delhist Haritwari sõiduks muid pileteid võtta kui üldvaguni külgmistele naridele. Õnneks sai neile kahtlast värvi kardina ette vedada ja väsimus võttis märgadest voodilinadest ja olematust konditsioneerist hoolimata kohe võimust.

India Vabariik

  • Rahvaarvult teine riik maailmas Hiina järel, 1 263 200 000 elanikku.
  • Rahvastiku tihedus 384 inimest ruutkilomeetril.
  • Iseseisvus 15. augustil 1947, pealinn New Delhi.
  • Rahvussümbolid: loom on tiiger, lind paabulind, lill lootos, puu Bengali viigipuu ja puuvili mango.
  • Suurim vaatamisväärus on haudehitis Taj Mahal, mis kuulub tänapäeva seitsme maailmaime hulka ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
  • Tartu ülikoolil on koostöösidemed India kaheksa ülikooliga ja Erasmus+ üleilmse õpirände lepingud kolme ülikooli, sealhulgas Gurukula Kangri omaga.
  • India välisministeerium pakub 25–45aastastele Eesti kodanikele ITEC-programmi kaudu stipendiume, osalemaks Indias täienduskursustel.

Andmed: Pärnu Postimees

Tagasi üles