Järvalane uuris muinasaja inimohvrite saladusi

Merit Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriva tähendusega.
Foto on illustreeriva tähendusega. Foto: Internet

Paide ühisgümnaasiumi vilistlane Maris Övel kaitses möödunud nädalal Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis bakalaureusetööd “Viidumäe ohverdamiskoht”, millest selgus, et Saaremaal Viidumäel muinasajal asunud ohverdamiskohas toodi ohvriks ka inimelusid.

Ajaleht Saarte Hääl kirjutab, et Maris Öveli töö käsitles Viidumäe kaitsealal aastatel 2014–2015 läbiviidud arheoloogilisi uuringuid, mille tulemusel leiti ehteid ja relvi, inimluid ja hoonejäänuseid. Tööst selgub, et Viidumäed võib pidada kultuskohaks tänu selle erilistele loodusoludele, neljale peitaarete kogumikule ja inimsäilmetele, mida võib suure tõenäosusega pidada inimohvriteks. Kultuskoht oli selles paigas tõenäoliselt 6.–8. sajandil.

Övel on välja toonud, et säilmete leiu muudab eriliseks nende matmisviis, mis annab alust arvata, et surnukehad olid jäetud maa peale lagunema ja seejärel maetud vaid luud. Näiteks kahe isiku puusaluudel esinevad loomahammaste närimisjäljed. Osal säilmetel olevad märgid viitavad vägivaldsele surmale ja ühel juhul ka pea maharaiumisele. Praeguseks on tuvastatud vähemalt kümne inimese säilmed – ohvripaika oli maetud vähemalt viis meest, kaks naist ja kolm last.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles