Olümpiavõitja Erki Nool on öelnud, et tervisesportlasele on kõige raskem distants diivanilt välisukseni. Just mugavus oma koduseinte vahel sportida on üks paljudest eelistest, mida kodune võimlemine seeniorile pakub.
Kodus võimlemine aitab tervist turgutada
12. juuni 2017, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearst Eero Merilind ütleb, et kodus võimlemise üks pluss on see, et inimene ei sõltu ilmast. „Kui õues on näiteks libe, peab kingadele alla panema spetsiaalsed naastud ja vihmase ilmaga ei pruugi tahtmist õue sportima minna üldse tekkidagi. Kodus saab aga igal ajal iga ilmaga võimelda,” räägib Merilind.
Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Katre Lust-Mardna sõnul on kodune võimlemine üks loogilisemaid võimlemise vorme, mis ei nõua ei lisavarustust ega -raha. „Seda saab teha mis tahes ajal ja harjutuste sooritamiseks läheb enamasti vaja vaid seina- ja põrandaruumi,” ütleb Lust-Mardna.
Probleemide vastu võimlemisega
Perearst Eero Merilinnu sõnul pakub võimlemine leevendust kolme peamise probleemi vastu. „Võimlemine aitab hästi lihasenärvivalude ja liigeseprobleemide vastu – näiteks selja- ja kaelavalude korral. Teiseks sobib võimlemine hästi ainevahetusprobleemidega inimestele, kel näiteks suhkruhaigus või kaaluprobleemid,” räägib Merilind.
Kolmandaks on võimlemine hea abimees neile, kel mure tasakaalu või pearinglusega. „Neil oleks tarvis teha spetsiaalseid tasakaaluharjutusi – kõige tüüpilisemad on taiji-taolised võimlemised ja liigutused, mida tasakaaluhäiretega seenior võiks teha vähemalt 10 minutit 2–3 korda päevas,” soovitab Merilind.
Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Katre Lust-Mardna sõnul ei ole vaja lisada elule aastaid, vaid aastatele elu. Liikumine ja füüsiline aktiivsus on selle kõige keskmes, sest kes meist ei tahaks saada iseendaga kauem hakkama ja olla iseseisvalt liikuv. „Liigesed toituvad liikudes. Kui hoiame lihaste verevarustuse hea, siis liikumine aitab ära hoida alaselja-, põlve- ja puusavalusid, mille tõttu hakataksegi tihtipeale liikumisabivahendeid, näiteks käimiskeppi kasutama. Füüsiliselt aktiivsel inimesel on üldjuhul tervisemuresid vähem,” märgib Lust-Mardna.
Kuidas võimelda?
Füsioterapeudi sõnul tuleks võimlemisel lähtuda kuldreeglist, et valus ei tohi olla. „Kui ennast venitada, siis kerge venitamisvalu lihases on tervitatav, aga kunagi ei tohi venitamisasendit viia nii maksimumini, et tekib juba tugevam valu.”
Kellaaja poolest pole tema sõnul vahet, millal võimelda, sest hea on end liigutada terve päeva lõikes. Küll aga tasub arvestada sellega, et hommikune võimlemine aitab liigesed paremini käima saada. „Hommikuse võimlemise ajal ei tohiks teha väga suure amplituudiga liigutusi ja intensiivseid ettepainutusi,” räägib Lust-Mardna.
