Nõuandeid alanud grillihooajaks

Grillihooaeg on alanud.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kevad ja aiatööd on täies hoos ning suur osa meist tahab pärast pikka pimedust ja talve võimalikult palju värske õhu käes olla. Aias toimetamise, jalutamise ja tervisespordi kõrval on üha enam hakatud õues söömisest lugu pidama.

Tellijale Tellijale

Kevadel ja suvel on väljas söömine pere argistele tubastele toidukordadele tore vaheldus, samuti kena viis koos külalistega aega veeta. Need, kel kodus või suvekodus rõdu, terrass või aed, on kindlasti ammu avastanud, kui mõnus on seal hommikukohvi nautida, miks mitte teisigi igapäevaeineid kevad- ja suveõhtuti oma perega üheskoos õues süüa. Terrassil või aias võime soojal ajal korraldada lähedastele ja sõpradele ka koosviibimisi või tähistada pere tähtsaid sündmusi, nagu sünnipäevad, koolilõpetamised või isegi pulmad.

Õues söömise kõrval on üha enam avastatud (õigemini võiks öelda taasavastatud) õues söögitegemine. See pole ju tegelikult midagi uut, väliköögid ja õues toidu valmistamine ja söömine kuulusid meie esivanemate suvise elulaadi juurde, seda puht praktilistel kaalutlustel. Tänapäevalgi on sageli praktiline pool oluline, samas otsime aga elamusi, vaheldust, uusi kogemusi, rõõmu pere või sõpradega koosolemisest.

Grillimine on loominguline tegevus

Kõige populaarsem õues toiduvalmistamise viis on kahtlemata grillimine. Toitumistargadki peavad grillimist tervislikkuse seisukohast igati heaks. Grilltoitude tegemine on väga loominguline tegevus ja võimaldab lõputult uusi maitsekombinatsioone katsetada ja avastada.

Kodus või suvekodus võime toidutegemise ja söömise paiga seada sisse aeda, terrassile või statsionaarsesse või ülespandavasse suvepaviljoni. Võime teha püsiva grillimiskoha, kasutada ratastega grillimiskäru, teisaldatavat grillimisseadet, gaasiga köetavat välipanni või plaatgrilli. Kui on tahtmist ja oskusi, võib ehitada õuegrilli või väliköögi – korraliku kolde koos riiulitega nõude ja muu tarviliku jaoks, mille juures on ka katusealusega paik, kus süüa. Kodust väljapoole loodust nautima minnes ja seal süües võime kasutada kaasavõetavaid väikeseid grillimisseadmeid või ühekordseid grillpanne (mis pole aga kuigi keskkonnahoidlikud).

Grillile paneme tavaliselt liha või kala, tänapäeval aga üha enam köögivilju, seeni, ka leiba ja saia, mereande. Mis tahes maitsele sobivaid grillimiseks mõeldud pooltooteid – liha ja vorstikesi ning kastmeid, on tohutus valikus. Nendega pole muud muret, kui tooted grillimisrestile laduda ja pakendil olevat valmistusõpetust jälgida. Mugavust ja aja kokkuhoidu pakuvad poetooted kiire aiatööpäeva järel perele einet valmistades kindlasti. Selle tööstuslikult toodetud külluse kõrval omandab aga omavalmistatud toit erilise väärtuse.

Isetehtud marinaad pakub maitseelamusi

Näiteks saame poest ostetud lihade-vorstikeste juurde ise huvitavad lisandeid ja kastmeid valmistada. Omaenda erilise marinaadiretsepti kasutamine toiduainete marineerimisel või nende kombineerimine näiteks grillvarraste kokkupanemisel nõuab ehk rohkem vaeva ja aega, kuid laseb saada just selle maitsekombinatsiooni, mis meile kõige enam meeldib ja külalistele maitseelamusi pakub. Sest toidu juures, eriti kui pakume seda oma kallitele külalistele, on alati ka „lugu” oluline. On ju huvitav katsetada ja pakkuda perele ja külalistele midagi sellist, mida poeletilt ei saa ja mida tavaliselt mujal ei pakuta.

Neile, kes taimseid toiduaineid eelistavad või kehakaalu tähelepanu all hoiavad, pole grillimisele mõeldes just kuigi palju toite soovitatud. Grillida saab aga peaaegu kõiki köögivilju, samuti mitmeid puuvilju ja marjugi. Grillimiseks sobivad kartuli kõrval hästi näiteks tomat, suvikõrvits (tsukiini) ja baklažaan (obergiin, munavili), maitsev on ka grillitud sibul, peet, kaalikas ja lillkapsas. Juurikad ja kapsas tuleb eelnevalt küll poolpehmeks keeta. Kõik grillitud köögiviljad sobivad ka grillitud liha või kala lisandiks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles