Täna, 22. veebruaril Riigikogu konverentsisaalis toimuval seminaril arutletakse, milline on Eesti eakate olukord ja kuidas toetada väärikat vananemist.
Vanem põlvkond jääb liiga vara ühiskonnaelust kõrvale
22. veebruar 2017, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO koostatud aktiivsena vananemise indeksis paikneb Eesti 28 Euroopa riigi seas 10. kohal, paistes silma ennekõike kõrge vanemaealiste tööhõive poolest.
Teisalt on probleemiks vanemaealiste kesised digioskused ja vähene osalemine elukestvas õppes, otsustusprotsessides ja vabatahtlikus tegevuses, mistõttu jääb vanem põlvkond liiga vara ühiskonnaelust kõrvale.
Eesti on üks nendest Euroopa riikidest, kus kõige sagedamini tuuakse just tervist või vanust ühe peamise põhjusena õppes mitte osaleda.
Eesti 55–74aastaste tööhõivemäär on küll Euroopa üks kõrgemaid, kuid tööturult lahkutakse pahatihti põhjustel, mida saab ennetada, näiteks tervise halvenemine, kaasaegsete oskuste ja teadmiste vähenemine, sobivate töötingimuste ja paindlikkuse puudumine.
„Töökäte vähenemise ennetamiseks on põhjust mõelda, kuidas vanemaealiste tööalast aktiivsust toetada. Siin on kindlasti tööandjatel võtmeroll, et targa karjäärijuhtimise, tervise edendamise, õppevõimaluste ja töötingimuste kohandamisega väärtuslikke töötajaid enda jaoks mitte kaotsi lasta,“ selgitab vanemaealiste kaasamise võimalusi Praxise ekspert Märt Masso.
Nagu kõigis riikides, kahaneb ka Eestis elukestvas õppes osalemine vanusega. Eestile on iseloomulik, et koolitamine ja enesetäiendus pöördub langusse juba 30ndates, samal ajal kui paljudes teistes riikides on uute teadmiste ja oskuste omandamine ka veel 40ndates eluaastates oma haripunktis.
„Eesti on üks nendest Euroopa riikidest, kus kõige sagedamini tuuakse just tervist või vanust ühe peamise põhjusena õppes mitte osaleda. Kui arvestaksime aga enam eakate eripäraste vajaduste, õpimotivatsiooni ja võimetega, oleks meil kindlasti võimalik toetada palju enamate vanemealiste enesetäiendamist, “ kommenteerib Praxise analüütik Kirsti Nurmela.
Eesti vanemaealised paistavad teiste Euroopa riikide kontekstis silma ka väga madala vabatahtliku tegevuse ja ühiskondliku aktiivsusega – vaid ligi 7% vanemaealistest on tegev poliitilises või vabatahtlikus tegevuses, samal ajal kui Rootsis ulatub see pea kolmandikuni. Jättes kõrvale tervise- ja toimetulekuprobleemid, on erinevate võimalike tegevuste kaudu valmis oma suuremat panust ühiskonda andma 45% 50–74aastastest.
Praxise analüütik Jane Matt selgitab madalat ühiskondlikku aktiivsust nii kõrge tööhõive ja ajapuuduse kui ka madala majandusliku kindlustundega. „Lisaks tervisele ja ajale, on hea majanduslik kindlustatus edutegur, mis võimaldab ühiskondlikus elus osaleda. On oluline, et ka vanemas eas oleks tagatud materiaalne toimetulek, sest majanduslik ebavõrdsus väljendub mitte ainult rahas, vaid ka ühiskonnaelus osalemises. See on kindlasti väljakutse, mida ka pensionisüsteemi arendamisel silmas pidada.“
Üks võtmetegur, mis aitaks senisest enam vanemaealisi nii tööellu, elukestvasse õppesse kui ka sotsiaalsesse ellu tuua, on digioskuste suurendamine ja infotehnoloogia kasutamine. „Kuigi Eesti edulugu, ühiskondlik kaasamine, avalikud teenused ja asjaajamine on suuresti üles ehitatud e-riigile, on digioskustes suured põlvkondlikud käärid. 55-aastaste ja vanemate seas oli neli aastat tagasi regulaarseid internetikasutajaid vaid kolmandik ning mittekasutamise peamine põhjus oli oskuste puudumine. See on kindlasti valdkond, kus lisaks riigile saavad kodanikud, vabaühendused ja tööandjad kaasa aidata,“ toob aktiivse vananemise kitsaskohti välja Praxise ekspert Tiina Tambaum.
Kui praegu on iga viies inimene Eestis 65aastane või vanem, siis aastaks 2040 moodustab see vanusrühm elanikkonnast kolmandiku. Rahvastiku vananemine on selle sajandi pöördumatu demograafiline trend nii Eestis kui Euroopas, mis peab tooma kaasa ühiskondlikke muutusi.
„See paneb proovile sotsiaalsüsteemi, selle järgi peavad kohanduma tööandjad ning laiemalt peab muutuma see, kuidas me üldse vananemisesse suhtume. Me ei peaks tegelema vananemise ohuga, vaid otsima tarku ja uudseid lahendusi vanemasse ikka jõudva elanikkonna potentsiaali kasutamiseks. et eesti ei vananeks vanamoodsalt,“ võtab Tambaum aktiivse vananemise väljakutsed kokku.
Täna kell 11-14 toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis seminar „Kuidas Eestis vananeda aktiivselt ja väärikalt?“, kus Praxise analüütikud annavad ülevaate aktiivselt vananemise olukorrast, millele järgneb paneeldiskussioon.