Lahkuminek, unetus ja südamepuudulikkus

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Me teame, mis võib vananemisega kaasneda. Oleme seda teiste pealt märganud. Aga meie enda vananemine jõuab kohale ootamatult. Inimene ei ole selleks katsumuseks lihtsalt valmistunud. 

Vananemisega kaasneb veel üks oluline aspekt – see paneb lähedaste inimeste suhted proovile. Naine hakkab vananema varem, kuid mees sureb varem. Miks mehe ja naise elukaared tsüklitena ei kattu? Keerulisele küsimusele otsib ajakirja 60+ jaanuarinumbris vastust arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei.

Kroonilise südamepuudulikkuse all kannatab Eestis ligikaudu 40 000–45 000 patsienti, haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning risk haigestuda on igal viiendal üle 40aastasel inimesel. Iga kümnes üle 60aastane mees põeb südamepuudulikkust. Mis haigusega tegemist on, kuidas see tekib, millised on riskifaktorid ja kuidas südamepuudulikkust ravitakse, vastab ajakirja 60+ värskes numbris kardioloogiaprofessor Margus Viigimaa. Vastuse saab ka küsimusele, mis on hea ja mis halb kolesterool.

Vahel pole positiivsete emotsioonide ja elamuste janus vaja hakata jalgratast leiutama: tuleb vaid koduuksest välja astuda ja kultuuri nautima minna. Õnneks on selleks võimalused loodud ka neile, kes suurlinnas ei ela. Milliseid erinevaid võimalusi kultuurihuvilisele pensionärile pakutakse ja milliseid soodustusi jagatakse, saab teada jaanuarikuu ajakirjast 60+.

Iga notar puutub aeg-ajalt kokku inimestega, kes on abielus, kuid ei ela juba mõnda aega perekonnana koos. Olenemata põhjustest, miks abielu on lahutamata jäänud, on mõned juriidilised nüansid, millega sellise valiku teinud inimesed peavad arvestama. Millega tuleb arvestada, kui lahkutakse abielu lahutamata, jagab 60+ lugejatele juriidilisi nüansse Tallinna notar Anneli Alekand.

Unimed Unekeskuse unetehnoloogil Kene Vernikul on vanemaid patsiente, kelle uneaeg on lühenenud ja nad on sellega leppinud. „Und on võimalik juurde kasvatada, kui kõik und häirivad tegurid on eemaldatud,” julgustab ta 55aastaseid ja vanemaid inimesi. Miks ei tohi unetusega leppida, saab lugeda ajakirja 60+ jaanuarinumbrist.

Eestlased armastavad sporti vaadata. Spordivõistluste jälgimise pärast võetakse ette igasuguseid sõite. Küll lähedale, küll kaugele. Koju naastes leitakse, et oli üks väärt ja emotsionaalne reis. Vahel tasuks järgida põhimõtet, et pole vaja üle vee vett otsima minna, sest samasuguse elamuse võib ka lähemalt ja odavamalt kätte saada. Liikumisõpetaja Kaarel Zilmer kutsub seeniore Otepääle suusatamise maailmakarikaetappi vaatama ja annab nõu, kuidas end pikemaks ajaks suusavõistluste jälgimiseks valmis seada.

Köögikülgede autor Sirje Rekkor kirjutab, millised muutused eluaastate edenedes meie organismis toimuvad ja miks peaks mõningas osas oma söömisharjumusi muutma. Loomulikult on 60+ jaanuarinumbris ka retseptid. Muu seas näiteks kõrvitsavormiroa ja spinati-õunasmuuti valmistamise õpetused.

60+ jaanuarinumbris kirjutab Benu proviisor Margot Lehari haavahooldusest ja sellest, et kooriku tekkimist haavale tasub vältida, sest see takistab paranemist ja võib nahale jätta inetu armi.

Muidugi ei puudu ajakirjast 60+ ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles