Piim võiks olla igas vanuses sööja-jooja toidulaual

Foto: SCANPIX

Piimatooted on väga väärtuslikud eestimaised toiduained. Keefir, pett ja teised hapendatud piimatooted, aga ka piim ise on kestva normaalse joomise üks nurgakividest. Seekord räägime piimast endast.

Piim on ainulaadne toiduaine. Loodus lõi piima selleks, et juba imikueast alates oleks võimalik saada täiuslikku toitu, mis sisaldaks kasvamiseks ja arenemiseks kõiki vajalikke toitaineid. Kõrge loodusliku bioväärtusega piim ja temast tehtud toidukraam kuuluvad inimorganismile esmavajalike toiduainete hulka ning peaksid seetõttu olema iga päev ja igas vanuses sööja-jooja toidulaual.

Piim on väga tasakaalustatud koostisega ja sellisena inimesele sobilik looduslik toiduaine, mis toetab ainevahetust ja arengut sünnist surmani. Eestis juuakse põhiliselt lehmapiima, vähesel määral kitsepiima. Maailma erinevates paikades aga rüübatakse isuga ka pühvli-, jaki-, hobuse-, eesli- ja kaamelipiima. Piimatooted on kõikide riikide (sõltumata riigikorrast, usust, asukohast maailmas) riiklikes toitumissoovitustes olemas. Juba ainuüksi see näitab kõrget ja sisulist hinnangut!

Piim on väga pika ajalooga toiduaine, see pikk aeg ise on tõestanud soodsat mõju inimorganismile. Piimast valmistatud joogipoolis on aina tagasi tõrjunud mitmesuguste aupaistesse tõstetud moejookide pealetunge, säilitades endiselt kõrge positsiooni inimesele parimate toiduainete edetabelis. Vahemeremaades näiteks tarvitati hapendatud piimasaadusi tervise turgutamiseks juba antiikajal. Tänu dieet- ja raviomadustele ning meeldivale maitsele, aroomile ja konsistentsile on piimasaaduste populaarsus püsinud tänaseni välja.

Miks peaks piima jooma?

Piim on bioloogiliselt kõrgväärtuslik toidukraam, mis sisaldab eluks vajalikus hulgas makro- ja mikrotoitaineid. Piimas on üle saja ühendi ning paljudel neist on arvestatav toite- ja/või bioväärtus. Lehmapiimas on vett umbes 87 protsenti ja seetõttu on piim suurepärane vee allikas. Kusjuures piimas olev vesi on paigutunud looduslikult nii, et imendub verre pasliku kiirusega, sobides ülihästi nii vastsündinu veevajaduse ainukeseks kui ka täiskasvanu veetarbe oluliseks rahuldamiseks.

Piimavalgud (2,5–5%) sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid ja seda inimkehale sobivas vahekorras ja hulgas. Piimavalgud on seega bioloogilised tippvalgud. Piim ja hapupiimatooted on ühed parimad toiduained lihaskoe kasvuks. Üks piimavalkudest on kaseiin, mis annab joogile värvuse ja moodustab umbes kaks kolmandikku piimas leiduvatest valkudest. Peale aminohapete andmise on kaseiin ka meile äärmiselt vajaliku ja hästi kättesaadava fosfori allikas. Fosforit läheb tarvis luude arenguks ja korrashoiuks kogu elu vältel. Kaseiinil on ka mõningane põletikuvastane toime.

Jah, mõnd piimavalku seostatakse piimaallergia nähtudega. Neid võib ette tulla mõningatel lastel, kuid tavaliselt allergia lapse kasvades kaob. Lehma­piima allergia puhul võiks proovida kitsepiima, aga ka hapendatud piima­tooteid, sest hapnemisel valkude struktuur muutub ning nende allergeensus väheneb või kaob üldse. Piimavalkudest väärib eraldi mainimist laktoferriin, mis ei lase kahjulikel bakteritel siduda rauda, pärssides sel moel kahjulike bakterite arengut. Piima ensüüm laktoperoksidaas on baktereid hävitava toimega. Kuumutamisel ja pastöriseerimisel ensüümi aktiivsus kaob.

Piimasuhkur ehk laktoos (4,6–4,8%) on mitmeti kasulik: ta on inimese ainevahetuse toimimiseks vajaliku galaktoosi ja glükoosi allikas, soodustab piimhappelisemat keskkonda seedetraktis ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Kui juhtub, et mõne üksiku inimese seedekulgla ei suuda laktoosi täielikult seedida, on õige tarbida hapendatud piimatooteid, mille laktoosisaldus jääb alla vaegusi tekitava hulga. Piim on vitamiinide A, B2 ja B5 ja B12 märkimisväärne allikas ning hästi omastatava kaltsiumi, fosfori ja joodi väga hea allikas ning kaaliumi märkmisväärne allikas. Piima kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi üheaegne saamine alandab vererõhku.

Piimas on ka teatud kogus kiudaineid. Need on suurepäraseks materjaliks inimese seedetrakti mikroobidele. Viimased toodavad hulga kasulikke ühendeid, sh ka mõningaid, millel on kasvajate riski mõnevõrra vähendav toime.